Maa omandamine nõudeõiguse loovutamise teel

Juunikuus jõustunud maareformi seaduse muudatustega on laiendatud isikute ringi, kellele õigustatud subjekt võib loovutada maa tagastamise nõudeõiguse. Seejuures pole piiritletud, kas tegemist on juriidiliste või füüsiliste isikutega.

Loovutamine võib olla tasuline või tasuta, seda võib kuni maa kinnistamiseni ka pärida. Kui tagastataval maal asub samale isikule tagastatav ehitis, on ka selle nõudeõigus päritav.

Kuna maade tagastamine võtab aega, siis on nõudeõiguse loovutamine tegelikult tulevikus omandatava maa müümine. Nõudeõiguse saaja peab arvestama siiski riskiga, et maad lõpuks võib-olla ei tagastatagi mittetagastamise aluste esinemise tõttu. Maa tagastamise nõudeõiguse osaline loovutamine on piiratud, nagu ka maa osaline tagastamine. Osaliselt saab nõudeõigust loovutada vaid samal maal asuva ehitise kaasomanikule, et lihtsustada kinnistu moodustamist.

Uued omanikud saavad endale kõik maaga seotud õigused ja kohustused. Maa tagastamise kulud kannab nõudeõiguse saaja -- ka siis, kui nõudeõiguse loovutas isik, kes oleks saanud maa tagasi riigi kulul. Erand kehtib vaid õigustatud subjekti abikaasa ja laste puhul.

Nõudeõiguse loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud: notar peab loovutajale selgitama tehingu tagajärgi. Notari juurde minnes tuleb kindlasti kaasa võtta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsus.

Sugulased peavad notarile esitama kõik sugulust tõestavad dokumendid. Kui on tegemist isikuga, kelle ehitis paikneb maal, mille nõudeõigust loovutatakse, tuleb lisaks eelpool nimetatud komisjoni otsusele esitada ka hooneregistri teatis. Naaberkinnistu omanikul peab olema aga valla tõend selle kohta, et tegemist on tõepoolest naaberkinnistuga.

Notari tasu sõltub tehingu väärtusest: kui maa väärtuseks hinnatakse näiteks 10 000 krooni, tuleb notarile tasuda 708 krooni, kui aga 20 000 krooni, siis on notari tasu veidi üle 731 krooni.

1) abikaasale ja alanejatele sugulastele ning õdedele, vendadele ja nende alanejatele sugulastele;

2) isikutele, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks sama kinnistu osas;

3) isikutele, kelle omandis olev ehitis paikneb õigusvastaselt võõrandatud maal, mille nõudeõigus loovutatakse;

4) naaberkinnistu omanikule või selle tagastamise õigustatud subjektile;

5) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes on kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil alaliselt elanud vähemalt viimased kolm aastat ja tegeleb põllumajandusliku tootmisega.

Allikas: maareformi seadus