1989. aastal lahkus Topper Eestist kindla teadmisega, et ei tule enam iial tagasi. «Töötasin võõrsil restoraniketis. Kui avanesid võimalused, mõtlesin oma pagaritööstuse rajamise peale, sest algkapital oli olemas,» räägib Topper.
Topperi sõnul on Kullamaa ettevõtluse arendamiseks ideaalne koht, sest ta asub Haapsalu, Rapla, Märjamaa, Virtsu, Pärnu ja Tallinna lähedal. See on nagu sõlmpunkt ning kaupa on lihtne turustada, põhjendas ta oma kohavalikut.
«Asume vanas Kullamaa lasteaias. Kui oma soovidest toonasele vallavalitsusele teatasin, ilmnes nende poolt hoopis vastuseis,» meenutab Topper äri rajamisel kerkinud raskusi. Nad umbusaldasid mind ja minu plaane, sest ma pole oma käitumiselt ja väljanägemiselt nagu tavainimesed, lisab ta. Alles pärast lõputuid tõestusi sai Topper hoone endale.
Kolme aastaga on pagariäri sortiment kasvanud 70 eri tooteni. Inimene võib muidugi valida, kelle tooteid sööb, aga poes müüdavate saksa keemiajunnide vastaline olen ma küll, ütleb Topper muiates.
«Esimeste saiadega mässasin mis hirmus ning vedasin tuhandete kaupa prügimäele, sest nad ei olnud sellised nagu peab,» räägib ta.
Küsimusele, kas ta ettevõtte 27 töötaja hulgas ka kogenud pagareid kasutab, vastas Topper imestades: «Mis te nüüd! Inimesed, kes on harjunud suures ettevõttes töötama, varastavad mu paljaks. See on nii levinud mõtteviis -- üks saiake oma kotti, teine müüki.» Ärimees ei saa seda endale lubada, lisab ta tõsinedes.
Topperi väitel ei oska osad inimesed siiani tööd teha ja tihti ei suudeta mõista, mis töö tegemine üldse on.
«Võtsin endale nädala puhkust ja sõitsin ära. Töömehed jätsid järgmisel päeval ehitustöö pooleli ning kukkusid pidutsema,» selgitab Topper. Järelevaatamiseks ehitas ta ka ametikorteri tootmishoonesse.
Praegu teebTopper tootmishoones suuri ehitustöid, mis tema arvutuste kohaselt lähevad maksma 1,7 mln krooni.
Topperi väitel ei kujuta Haapsalu leivatehas ja Lihula Leib tema pagaritööstusele tõelist ohtu, kuigi Läänemaale piisaks täiesti ühest sarnasest ettevõttest.
Haapsalu leivatehase tegevdirektori Ivar Astoki ütlusel pakuvad nemad Topper ASile konkurentsi küll, sest leivatehase tooted on odavamad.
Lihula Leiva tegevdirektori Aare Laureni sõnul ei löö Topper AS oma toodetega neil jalgu alt, kuigi turg mõnes osas kattub. Määravamaks saab ikkagi madalam hind, lisab ta.
Leivatehas ei ole sõjatehas ning erinevate pagaritoodete turule tulek on ainult tervitatav, ütleb Leiburi tegevdirektor Ants Promann. Valikuvõimalusest saab tema sõnul kasu eelkõige tarbija.
Kuuldused, et Topper viib tahkunud saiad-leivad Koluvere hooldekodu elanikele, lükkab ta ümber ning laiutab naerdes käsi.
«Mu ema on hooldekodu direktriss ning see annab ümbruskondsetele alust niimoodi arvata, aga see ei ole tõsi,» nendib ta. «Väide, et ullikene ei saa aru, mida ta sööb, ei pea samuti paika. Niimoodi saab rääkida vaid eluvõõras inimene, kes pole ise jalgagi üle sarnase asutuse läve tõstnud,» räägib Topper väikses kohas levivate kuulujuttude peale üha enam muiates.
Inimeste kadedusega on Topper enda sõnul tihti kokku puutunud. Kadedust võib tekitada seegi, et ostsin endale tõuhobuse, lisab ta.
Küsimusele, kui kauaks Topper veel oma ettevõtte eesotsa kavatseb jääda, vastab pagar: «Firma tuleb maha müüa siis, kui tal kõige paremini läheb. Hetkel pole see aeg veel käes.»