1978. a oli Kaspia meres umbes 142 miljonit suguküpset tuura, kuid pärast NSV Liidu lagunemist on ohjeldamatu väljamüügi tagajärjel nende arv tohutult langenud. 1994. a andmetel oli neid järel ca 43 miljonit. Maailma loodusfondi uuringud näitavad, et 90% püütavatest tuuradest ei ole jõudnud suguküpsesse ikka. Et kalade arv enam ei väheneks, tohiks nende püügihulk olla kõige rohkem 50%.
Kui endine NSV Liit ja Iraan jälgisid päris täpselt kalapüüki, mis oli lubatud ainult Kaspiasse suubuvatel jõgedel, siis nüüd on nii Venemaa, Iraani, Kasahstani, Aserbaidzhaani kui Turkmeenia suured traalerid asunud kala püüdma ka Kaspia merel. Ning lisaks suurenenud püügile käib veel röövpüük ja kalamarja salaäri. See on väga tulus äri, kuna üksainus tuur võib anda marja kuni 5400 Eesti krooni eest.
Maailma loodusfondi andmetel on maailmaturule jõudvast kalamarjast umbes pool hangitud röövpüügiga. Suurt osa röövpüügist kontrollivad Aserbaidzhaani ja Astrahani maffia.
Et tuuralisi päästa, soovitab maailma loodusfond kalapüüki piirata ja kehtestada püügikvoodid ning keelata osa tuuraliste marja müük. Samuti teeb fond kalamarja suurimatele importijatele USA-le ja Euroopa Liidule ettepaneku hakata karmimalt kontrollima illegaalset kalamarjakaubandust.
Mida enam Kaspia mere osatähtsus kahaneb, seda rohkem hinda lähevad Ida-Siberi puhtamad jõed, mis praegu annavad umbes 8--10% maailma kalamarjatoodangust.
On olemas kolme põhilist sorti Vene kaaviari. Hinnalisimat marja saab beluugalt, mis on tuuralistest suurim, kuni viis meetrit pikk ja kaalub kuni tonni. Erinevalt väiksematest tuuralistest on beluuga röövkala, mis toitub põhiliselt lõhest ja karpkalast. Beluuga mari on pärlhall ja 3--4millimeetrilise läbimõõduga.
Väiksem tuuraline ossetra kasvab kuni kahe meetri pikkuseks ja võib kaaluda veerand tonni. Ossetra marja värvus varieerub pruunikaskollasest tumerohelise ja mustani.
Kolmas põhiline marjakala on sevruuga, mis kasvab kuni meetri pikkuseks ja kaalub 25--30 kilogrammi. Tema mari on hallikasmust. DI