• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Röövpüük ohustab kalamarjavarusid

    1978. a oli Kaspia meres umbes 142 miljonit suguküpset tuura, kuid pärast NSV Liidu lagunemist on ohjeldamatu väljamüügi tagajärjel nende arv tohutult langenud. 1994. a andmetel oli neid järel ca 43 miljonit. Maailma loodusfondi uuringud näitavad, et 90% püütavatest tuuradest ei ole jõudnud suguküpsesse ikka. Et kalade arv enam ei väheneks, tohiks nende püügihulk olla kõige rohkem 50%.
    Kui endine NSV Liit ja Iraan jälgisid päris täpselt kalapüüki, mis oli lubatud ainult Kaspiasse suubuvatel jõgedel, siis nüüd on nii Venemaa, Iraani, Kasahstani, Aserbaidzhaani kui Turkmeenia suured traalerid asunud kala püüdma ka Kaspia merel. Ning lisaks suurenenud püügile käib veel röövpüük ja kalamarja salaäri. See on väga tulus äri, kuna üksainus tuur võib anda marja kuni 5400 Eesti krooni eest.
    Maailma loodusfondi andmetel on maailmaturule jõudvast kalamarjast umbes pool hangitud röövpüügiga. Suurt osa röövpüügist kontrollivad Aserbaidzhaani ja Astrahani maffia.
    Et tuuralisi päästa, soovitab maailma loodusfond kalapüüki piirata ja kehtestada püügikvoodid ning keelata osa tuuraliste marja müük. Samuti teeb fond kalamarja suurimatele importijatele USA-le ja Euroopa Liidule ettepaneku hakata karmimalt kontrollima illegaalset kalamarjakaubandust.
    Mida enam Kaspia mere osatähtsus kahaneb, seda rohkem hinda lähevad Ida-Siberi puhtamad jõed, mis praegu annavad umbes 8--10% maailma kalamarjatoodangust.
    On olemas kolme põhilist sorti Vene kaaviari. Hinnalisimat marja saab beluugalt, mis on tuuralistest suurim, kuni viis meetrit pikk ja kaalub kuni tonni. Erinevalt väiksematest tuuralistest on beluuga röövkala, mis toitub põhiliselt lõhest ja karpkalast. Beluuga mari on pärlhall ja 3--4millimeetrilise läbimõõduga.
    Väiksem tuuraline ossetra kasvab kuni kahe meetri pikkuseks ja võib kaaluda veerand tonni. Ossetra marja värvus varieerub pruunikaskollasest tumerohelise ja mustani.
    Kolmas põhiline marjakala on sevruuga, mis kasvab kuni meetri pikkuseks ja kaalub 25--30 kilogrammi. Tema mari on hallikasmust. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.