Hinnad tõusevad prognoositust vähem

Paar päeva tagasi rõõmustas rahandusministeerium Eesti avalikkust teatega, et tarbijahinnaindeks suurenes käesoleva aasta jaanuarist oktoobrini ainult 13,5 protsenti. See tähendab, et käesoleval aastal jääb tarbijahinnaindeksi kasv alla 20 protsendi, mis on tunduvalt vähem, kui seda ka kõige optimistlikumates prognoosides eelmise aasta lõpus juleti välja pakkuda.

Inflatsioonitempo pidurdumine on kahtlemata positiivne. Kõrge inflatsiooni tingimustes pole mingit mõtet raha säästa, kõik, mida inimene teenib, peab ta ka ära kulutama. See tekitab ebastabiilse olukorra ja on kahjulik pikaajalistele projektidele. Kõrge inflatsiooni puhul on näiteks mõttetu luua Eestile vajalikku pensionifondi, kuna inflatsioon sööb sinna pandud raha ära.

Inflatsiooni vähenemine peaks mõjuma positiivselt ka laenuintresside alanemisele, mis omakorda aitab kaasa investeeringute suurenemisele. Samuti peaks see pidurdama töötajate palgatõusu. Paljud firmad arvestavad oma töötajate palga tõstmisel ühe tegurina inflatsiooni ja selle tulemusena võib Eesti majandus üle kuumeneda, sest palgad tõusevad kiiremini kui ettevõtte tootlikkus.

Eesti kõrge inflatsioonitase on tingitud kohalike hindade kohandumisest rahvusvahelise turu hinnataseme ja hinnastruktuuriga. Avaliku sektori hinnad on hästi kohanenud ja saavutanud suurema stabiilsuse. Seda ei saa aga öelda suletud sektori (elekter, soojus, vesi, kanalisatsioon, ühistransport, sideteenused jne) kohta ja nii ongi lähiaastatel Eestis inflatsiooni peamine mõjutaja hinnatõus suletud sektoris, mis on otseselt riigi või omavalitsuse kontrolli all.

Tarbijahinnaindeksi prog-noositust väiksemast kasvust ei tasu liigsesse eufooriasse sattuda, sest arvatavasti on see tingitud suletud sektori hindade prognoositust väiksemast tõusust. See tähendab, et valitsus ja kohalikud omavalitsused on oma tegevusega pidurdanud hinnatõusu suletud sektoris. Üks põhjus võis olla kohalike omavalitsuste valimine.

Valimised on aga seljataga ja juba praegu on kindel, et järgmisel aastal tõuseb märgatavalt kütuse, kommunaalteenuste, sideteenuste, elektri ja soojusenergia hind. Tarbijahinnaindeksi kasvu võib põhjustada ka kohalike omavalitsuste võetud laenude tagasimaksmine.

Kuigi avalikus sektoris on hinnad stabiliseerunud, võib järgmisel aastal toimuda toiduainete järsk hinnatõus. Teatavasti tegi valitsuse moodustamisega vaevlev koonderakond oma allesjäänud koalitsioonipartnerile maarahva ühendusele viimases hädas järeleandmisi varasemates kokkulepetes ja nõustus, et ei välista põllumajandustoodetele kaitsetollide kehtestamist. Kui vähemusvalitsusel õnnestub see halb ettepanek ellu viia, siis soodustab see kindlasti ka tarbijahinnaindeksi kasvu.