Metsatöötlejad asuvad majandust parandama

Eesti metsatööstuse liit (EML) ühendab kõiki metsa- ja puidutööstusettevõtteid alates metsavarumisest ja saetööstusest kuni mööbli- ja paberitööstuseni. Metsaga seotud ettevõtete käive kokku oli eelmisel aastal ligi 3,5 miljardit krooni ning selle aasta oodatav käive on 4,5 miljardit krooni, mis moodustab ligi 18% kogu Eesti tööstustoodangust.

«Viimasel ajal on Eestis üsna palju investeeritud puidutöötlemisse ja tekkinud on rida uusi aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid, kes soovivad investeerida Eesti majandusse, kuid olid siiani erinevatest liitudest välja jäänud,» rääkis EMLi juhatuse esimees Mati Polli. «Eelkõige pean ma silmas saetööstust, kuhu on investeeritud ligi pool miljardit krooni ja tekitatud käibepotentsiaal miljard krooni.»

«Kõik need ettevõtted peaksid saama mingi ühise kanali, kus nad saaksid ühiselt oma huve kaitsta, informeerida oma kasvutrendidest ja soovidest, et oleks jätkuvalt võimalik Eestis luua investeerimiseks soodsat õhkkonda,» lisas Mati Polli.

EMLi loomise tingis osalt asjaolu, et käesolev aasta on metsatööstusele olnud problemaatiline ja raske maailmaturu hindade madalseisu tõttu. Seni püüdis iga metsatööstuse haru eraldi teavitada oma probleeme ning pakkuda välja võimalikke lahendusvariante metsaressursside ratsionaalsemaks kasutamiseks. See pole aga eriti õnnestunud ning nüüd loodetakse ühiselt oma sõnadele suuremat kaalu saada.

«Meil on metsa Soomest kuus korda vähem, aga tselluloosi ja paberit toodame 500 korda ja vineeri 30 korda vähem,» lisas EMLi juhatuse liige Priit Maran. «Potentsiaali meil on ning sellele rakenduse leidmisega peab ka liit tegelema. Investorite otsimine on üks võimalus, teine on valitsusele teadvustamine, kuhu peaks rohkem tähelepanu pöörama, et teenida riigile ja rahvale rohkem kasu meie nõrga majandusliku potentsiaali juures.»

«Korjame kokku info, mille baasil teavitame valitsust ja ootame selle kaudu positiivset tagasisidet,» selgitas oma esimesi samme Mati Polli.

Metsatööstuse liit seab oma ülesandeks ka tööandjate huvide kaitsmise. «Kui töövõtjaid kaitseb ametiühing, siis tööandjaid peab kaitsma liit,» selgitas Priit Maran. «Peab olema üks ühine suur hiid, kes esindab tööandjate huve nii riigikogus, valitsuses kui ka ametiühingutega läbi rääkides.»