Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturu korrastamine sõltub firmadest endist

    Kahe kinnisvaraguru omavaheline debatt ainumüügilepingute asjus jättis loodetud sisuliste poolt- ja vastuargumentide esitamise asemel üsnagi ebaleva mulje. Näiteks jäi arusaamatuks, milles ikkagi seisnes Hillar Viksi vastuseis. Probleemi tõsist analüüsi ning järeldusi ja ettepanekuid tuleviku jaoks ei tehtud.
    Tüüpkonstateering täna on: olukord on halb, klientide käitumine ebaväärikas, aga midagi pole teha, turul on juba selline seis. Loodetavasti olukord tulevikus paraneb. Kui kõik teised firmad hakkavad ainumüügilepingut nõudma, eks siis teen seda minagi. Praegu aga seda teha ei saa, sest kui juba Eesti kinnisvarafirmade liidu juht Indrek Saul arvab, et ainumüügilepingut nõudes jääksid firmad tööta, siis küllap nii see ka on.
    Pärnus jõuti põhjapanevale järeldusele, et olukord on halb, paar aastat tagasi. Kinnisvarafirmad said aru, et turu korrastamine on seotud eelkõige firmade eneste suhtumise ja tahtmisega. See on kõikide klientide ja firmade huvides, mis peaks väljenduma eeskätt arusaamas, et iga kliendiga on vajalik sõlmida esindusleping.
    Seepärast sõlmiti 1995. aasta 11. oktoobril kaheksa Pärnu kinnisvarabüroo kokkulepe, mis seadis eesmärgiks kohaliku turu korrastamise, kinnisvaraäri heade tavade väljakujundamise ja büroodevaheliste suhete reguleerimise. Seega ollakse esimesed, kes on lihtsalt rääkimise asemel asja ka praktikas rakendanud.
    Nüüd võib tõdeda, et seatud eesmärgid on suures osas täidetud: turg on stabiilne, klientide ja maaklerite vahel puuduvad asjatud segadused, firmade omavaheline läbisaamine on hea, info liigub, kõik reeglid, mis kehtestati, on paigas ja toimivad siiani.
    Peamisest reeglist -- kokkuleppega ühinenud firma võib objekte pakkuda ainult müügiesinduslepingu alusel -- peetakse rangelt kinni.
    Kokkuleppe otsene tulemus on see, et müüja-maakleri või ostja-maakleri vaheliste suhete täpsema regulatsiooni tõttu on kadunud probleemid, et ühte objekti pakuvad samaaegselt mitu firmat erinevatel tingimustel jms. Ainumüügilepingut on valmis sõlmima mitte 10 protsenti, nagu väidab Viks, vaid hoopis 80--90 protsenti klientidest.
    See, et kinnisvarafirma peaks kompenseerima vara kinnihoidmist, kui ettenähtud aja jooksul müük ei õnnestu, pole olnud eelduseks nende klientide arvu kasvule, kes on nõus sõlmima ainumüügilepingut. Kliendid saavad suurepäraselt aru, milliseid kulusid kannab firma seoses müügiprotsessiga.
    Küsimus on firma usaldamises, millele viitab ka Urmas Laur, ning maakleris ja tema lähenemisnurgas kliendile.
    Kui maakler tõepoolest tahab objekti ainumüügilepingu alusel pakkuda ja mõistab selle vajalikkust, siis on ainumüügilepingu saamise võimalused ka tunduvalt suuremad.
    Ma tahan väita, et ainumüügilepingute sõlmimisega kaasnev probleemistik on seotud firmade eneste suhtumise ning tahtmise või tahtmatusega asuda turu korrastamisele. Hea tahtmise, kindlameelsuse, professionaalse suhtumise ja kokkulepete saavutamisega on võimalik nii mõndagi ära teha.
    Rääkimise asemel võiks üht-teist reaalset teha ka Tallinnas. Kinnisvaraturu korrastamist ei tee meie eest ära mitte keegi. Muidugi on firmade suurema arvu tõttu Tallinnas kokkulepeteni hoopis raskem jõuda kui Pärnus, kuid proovida tuleb. Et 15 kinnisvarafirmade liidu liiget on suutnud kinnitada ja loodetavasti võtavad ka kasutusele standardse esinduslepingu vormi, on kahtlemata suur samm edasi.
    Kui EKFL saaks vähem edeva, aga sellevõrra asjatundlikuma ja tõsisema töössesuhtumisega juhi, võiks eeldada suuremat progressi.
    Kinnisvaraturu arengu huvides ei tohiks sellised kokkulepped jääda 15 firma isiklikuks asjaks, vaid sellega peaksid ühinema võimalikult paljud. See tähendab viia kinnisvaraturg firmadevahelise konsensuse abil uuele arenguastmele.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.