1. detsember 1996 kell 22:00

Lühiuudised

Täna riigikogu ees ametivannet andev uus teede- ja sideminister Raivo Vare soovib kõige enam pöörata tähelepanu transiidi arendamisele.

«Nii Lätis kui Leedus on vabasadamad, Eestis aga mitte,» selgitas ta. «Transiit on olnud minu hobi.»

Vare töötas seni Tallinna Panga juhatuse liikmena asjaajamise ja avalike suhete alal ning oli aastatel 1990--1992 Edgar Savisaare valitsuse riigiminister.

«Nüüd ütlesin Vähile, et poliitikaga ma tegelda ei soovi ja ühelgi parteilisel üritusel ei osale,» märkis Vare. «Tahan lihtsalt midagi ära teha.»

Oma tööülesannete ümberjagamist alustas Vare Tallinna Pangas eelmisel nädalal. Esialgu Tallinna Pangal Vare kohale uut inimest plaanis võtta ei ole. «Kui valitsusele kohe umbusaldust avaldatakse, siis saan poolteist kuud ministeeriumi õhku nuusutada,» märkis ta. «Ja lähen panka tagasi.»

Vare loodab, et Vähi uus kabinet püsib kauem kui paar kuud. «Ega pangas lõpuni mu kohta tühjana ei hoita,» lausus ta. «Keegi pole asendamatu ja tööta ma jääda ei karda.» ÄP

Järvakandi alevi suurim tööandja klaasitootja GGI Eesti AS läks pärast pikaajalist seismist pankrotti.

Järvakandi alevivanem Ahti Arakas ütles, et Rapla maakohus kuulutas GGI Eesti pankroti välja läinud esmaspäeval.

Rapla maakohtu sekretär ütles, et pankrotiavalduse esitas ME Järvakandi Soojus. 1. augusti seisuga võlgnes GGI Eesti munitsipaalettevõttele pisut üle 84 200 krooni.

Kui tehas detsembris seisma jäi, töötas seal 250 inimest, ütles Arakas. Järvakandi alevis on 2000 elanikku.

Arakase sõnul ei ole Järvakandis praegu tegu nii raske juhtumiga kui Võhmas, kuid tööpuudus ulatub 20 protsendini. «Õnneks on alevis veel teine suur klaasitootmisettevõte AS Järvakandi Klaasitehas,» märkis ta.

Alevivanem ütles, et tema isiklikul hinnangul on pankroti põhjuseks omanike soovimatus tootmist uuendada.

Rapla maakohtu otsusega ettevõtte pankrotihalduriks esitatud Ivo Nurga ütles, et GGI Eesti pankroti kindel põhjus selgub hiljem.

Võlausaldajate koosolek on 16. detsembril.

GGI Eesti ASi omanikud on USA suur klaasitootja General Glass International 80 ja Eesti riik 20 protsendiga. Ettevõte moodustati valitsuse 1993. a otsusega. BNS

Eilsest kehtivad Eestis müüdavale õllele uued, ühtsed aktsiisimäärad, millest tulenevalt tõuseb mõnevõrra kodumaise õlle hind. Sissetoodud õlu peaks sealjuures märkimisväärselt odavnema.

Eilsest maksavad väiketootjad kuni 4,7protsendilise alkoholisisaldusega õlle liitri pealt aktsiisi 2 ja kangema õlle liitri pealt 2,5 krooni. Tootjad, kelle maht on üle 3 miljoni liitri aastas, maksavad lahjema õlle liitrilt aktsiisi 2,5 ja kangemalt 3 krooni.

Seni pidid Eesti väiketootjad lahjemate õllesortide pealt maksma aktsiisi 1,5 ja kangema õlle puhul 2 krooni liitrilt, suurtootjatel oli aktsiis vastavalt 2 ja 2,5 krooni.

Imporditud õlle aktsiis oli seni lahjematel õllesortidel 6 krooni ja kangema õlle puhul 9 krooni liitri kohta. ETA

Tänasest on ristkasutuses kütusefirmade AS Eriõli, AS Petra ja AS Sar-Bens kliendikaardid.

«Eesmärk on eri firmade keti ühtlustamine, et kaardid oleksid kasutatavad kõikjal Eestis,» teatas Eriõli juhatuse esimees Ando Raud. Petra tanklad on Tallinnas ja teistes suuremates linnades, Eriõlil põhiliselt Lõuna-Eestis ja Sar-Bensil Saaremaal. ÄP

Eesti suurim maiustustetootja AS Kalev prognoosib tänavuseks käibeks 315 miljonit ja kasumiks 15 miljonit krooni.

Kalevi rahandusdirektor Tõnis Allik ütles reedel aktsionäride üldkoosolekul, et tänavune tootmismaht on mullusest 45 protsenti suurem. Eksport on sel aastal mullusest 86 protsendi võrra suurem.

Kalevi osa Eesti maiustusteturul on tänavu 45 protsenti, sealhulgas shokolaaditurul 60 protsenti.

Ettevõttes töötab praegu 1015 inimest. BNS

Hetkel kuum