Vähi sarnaneb tuulelipule

Oma seisukohtade ja vaa-dete kiirete muutmiste poolest sarnaneb peaminister Tiit Vähi tuulelipule või kiikhobusele. Alles see oli, kui ta teatas, et Eesti edukas majandusareng on põhjustatud liberaalsest majanduspoliitikast, millest loobumine tähendaks lahtiütlemist ka kõigest seni saavutatust. Oma sõnade kinnituseks avaldas Vähi kümne käsu nime all oma majanduspoliitika põhisuunad.

Pärast seda, kui praeguse peaministri pea kohale hakkasid kogunema äikesepilved ja varitses oht, et ta võib koos koonderakonnaga võimust ilma jääda, tegi Vähi võimul püsimise nimel aga kannapöörde ja teatas, et Eesti edu alus saab olla sotsiaalne turumajandus.

Mida see täpselt tähendab, selle kohta andis eilses Postimehes selgitusi haldusjuhtimise instituudi rektor ja peaministri erakonnakaaslane Sulev Mäeltsemees, kes oma kommentaaris vastandas sotsiaalset turumajandust vabaturumajandusele.

Kui Mäeltsemehe pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis sai selgeks, et sotsiaalne turumajandus tähendab ühiskonda, kus ei ole võitjaid ega kaotajaid, sest neilt, kellel läheb hästi ja kes teenivad rohkem, võetakse osa tulu ära ja jagatakse neile, kes on vaesemad.

Samuti hakkab riik oma kodanike kaitsmiseks turustiihia soovimatute tagajärgede eest sekkuma senisest rohkem majanduse reguleerimisse. Kahjuks ei defineeri Mäeltsemees täpsemalt, mis asi on turustiihia soovimatu tagajärg.

Kogu selle ideoloogia üheks peamiseks plussiks võrreldes vabaturumajandusega on aga Mäeltsemehe arvates see, et sotsiaalne turumajandus tagab rahvusliku majanduse ja rahvusliku kultuuri säilimise.

Kahtlemata on võimul ole-va koonderakonna ridades ja toetajate hulgas palju tarku ja suurte kogemustega inimesi, kes saavad eraettevõtja teenitud tulu ümberjaotamisega ladusalt hakkama. Selleks, et aga ümberjaotamine toimuks õiglaselt ja et vältida nurinat ettevõtjate poolt, soovitab toimetus peaministril koostada õigluse tabel, mille täitmist võiks hakata kontrollima näiteks tõeministeerium.

Kui aga tõsiselt rääkida, siis ei ole sotsiaalse turumajanduse rakendamisel enam oluline majanduse areng, vaid oluliseks saab majandustegevusest saadud tulu ümberjagamine, mille tulemusena Eesti majanduse senine kiire areng pidurdub. Oluline on ka tõsiasi, et Eesti ei ole piisavalt rikas ja meil pole veel midagi ümber jagada.

Tiit Vähi põhjendab sot-siaalse turumajanduse ideoloogia rakendamist sellega, et kõik Euroopa riigid on selle tee valinud. Toimetus tuletab aga peaministrile meelde, et Euroopa riigid valisid selle tee viiskümmend aastat tagasi. Kas Eestil on praegu mõtet valida sama tee või oleks meil kasulikum minna hoopis edasi.

Õnneks üritab sotsiaalset turumajandust hakata ellu viima vähemusvalitsus ja arvatavasti ei õnnestu koonderakonna ja maarahvaühenduse koalitsioonil seda ideoloogiat Eestis teostada. Eesti majandus on viimastel aastatel nii kiiresti arenenud, et koonderakonna soov iga hinna eest võimul püsida võib seda arengut küll takistada, kuid ei suuda seda enam peatada.

Ettevõtjad ja välisinvestorid peaksid säilitama rahu ja ootama, sest Tiit Vähi on kiikhobusele sellise hoo sisse lükanud, et varsti lendab ta koos oma pidevalt muutuvate seisukohtadega uppi.