Jälitusseadmete ebaseaduslik hange jõus

Kuu aja eest esitas riigihangete amet politseiameti peadirektorile Ain Seppikule ettekande, mis sisaldab sel suvel läbi viidud 3,2 miljoni kroonise maksumusega patrullsõidukite jälgimissüsteemi hankekonkursi seaduserikkumiste loetelu.

Ettekandes on kirjas, et jälgimisseadmete konkursi eeltingimustest lähtuvalt ei olnud pakkujatel võimalustki teha võrdseid pakkumisi ning samuti ei kantud pakkumuste avamisel protokolli hiljem võitjaks tunnistatud ASi Eesti Ärikoda pakkumust.

Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ütles, et nemad on oma töö lõpetanud ning nüüd sõltub edaspidine politseameti juhtkonnast. «Viisakas oleks kui nad meie kirjale vastaksid, seadus neid aga selleks ei kohusta,» märkis Annikve.

Tallinna politseiprefektuuri pressiesindaja Küllike Rooväli kinnitas eile, et seni pole politsei hankekonkursiga seoses kedagi karistatud. Kuna leping on juba ammu sõlmitud ning osa jälgimisseadmed ka juba töös, siis vaevalt, et seda lepingut enam tühistatakse, lisas ta.

Politseiameti peadirektor Ain Seppik teatas sekretäri kaudu, et ta ei soovi küsimust kommenteerida, kuid asjaga tegeldakse.

Riigihangete amet alustas juurdluse Tallinna politseiprefektuuri hankekonkursi kohta ASi Remmelg & Pojad kaebuse põhjal tänavu oktoobris.

ASi Remmelg & Pojad tegevdirektor Ivo Remmelg lausus, et ei kavatse asja kohtusse edasi kaevata, kuna see oleks seotud liiga suurte ning põhjendamatute kulutustega.

Riigihangete amet on väitnud, et politsei hankekonkursi juhtum on olnud suurimate seaduserikkumistega hankekonkurss sel aastal.

Tom Annikve sõnul on palju seadusele mitte vastavaid hankeid ka sotsiaalsfääris. Ta lisas, et riigikogus ringlevate riigihankeseaduse paranduste järgi võib amet tulevikus saada juurde õigusi ebaseaduslike riigihangete takistamiseks. Kui täna võib amet vaid seaduserikkumisele viidata, siis uus eelnõu lubab ebakorrektselt korraldatud konkursi tulemuse tühistada.