Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida koonderakonna majanduspoliitikast arvata?

    Koonderakonna majan-duspoliitika on normaalne ja sobilik antud tingimustele.
    Elu ise näitab, olukord ümber Eesti ja riigi sees näitab, kas koonderakond peab oma poliitikat muutma või mitte. Kui koonderakond ongi teinud muudatusi oma programmilistes eesmärkides, siis peab ju aru saama, et ta ei ole üksi valitsuses. Ta on alati koalitsioonis ja peab arvestama koalitsioonipartneritega. See on ka normaalne. Valimistel ta esineb enda eest, öeldes oma tahted ja soovid. Koalitsioonis aga teadvustab koalitsiooni omi. Elu on ikka olnud selline kogu aeg ja ta jääb selliseks igavesti.
    Maale ei tule see erakon-napoliitika nii palju sisse, et seda tasuks vaevaks võtta hinnata. Meil on siin rohkem tegemist külapoliitikaga.
    Kui üldse majanduspoliitikast rääkida, siis pean ütlema, et meelsuselt olen pigem reformierakonna pooldaja kui koondpartei oma.
    Üldist poliitikat ei julge hinnata. See on jõudnud niikuinii sellisele tasemele, et jookseb külast ja inimestest mööda. Kuna olen mingil määral seotud omavalitsusega, siis vaadates valla tasandilt, on selge, et riik on jätnud alumise tasandi siia omapäi vehklema. Koonderakonnal pole selles just kõige väiksem osa.
    Ausalt öeldes on väga raske tabada koonderakonna majanduspoliitika selget suunda. Koonderakonna kogu poliitika on olnud väga hüplev, ühest servast teise pendeldav ja see iseloomustab ka nende majanduspoliitikat. Nii et selget kontseptsiooni ei ole. Kord on ta liberaalset turumajandust pooldav, kord võetakse kasutusele selline termin nagu sotsiaalne turumajandus, millest päris hästi aru ei saa, mida see kujutab.
    Turumajandus kas on või ei ole. See sotsiaalne seal juures on minu arusaamist mööda mingi kompromiss parteidevahelises olelusvõitluses valijate toetuse nimel. Põhimõttelistele asjadele poogitakse mingid sõnad juurde, lootes sellega võita siis mingi teatud valijaskonna hääli.
    Laias laastus võib jääda mulje, et meie majandus on küllalt stabiilne, aga kui vaadata asju lähemalt, siis majandusarengu kasv peaks olema ikkagi oluliselt suurem, kui ta on täna. Tunda rahulolu, et mingi areng toimub, on liiga vara. Sellel aastal ennustatakse erinevatel andmetel majanduskasvuks 3-- 3,5 protsenti. Ta võiks ikka olla 6-7 protsenti. Kui vaadata väliskaubandusbilanssi, impordi-ekspordi probleeme, siis on selgelt näha, et põhisuund on impordi poole peal.
    Kui tahame rääkida Eesti majanduse arengust pikemas perspektiivis, siis peaks majanduspoliitika lähtuma eelkõige sellest, mida teha ja kuidas saavutada ekspordi suurendamist. Meil ei peaks olema majandusministeerium, vaid ekspordiministeerium, mis mõtleks sellele, et ettevõtjatel oleks soodsam ja efektiivsem toodangut eksportida.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.