Energiatootmine ameeriklastele

USA energeetikakontserni NRG Energy tütarfirmaga NRG reedel sõlmitava koostöölepingu lõppeesmärk on luua Balti ja Eesti elektrijaama baasil ühisfirma, kus riik osaleb elektrijaamade näol oma varaga, NRG investeerib aga 250 miljonit USA dollarit (ligi 3 mld krooni).

Majandusminister Jaak Leimann kinnitas, et koostöölepinguga ei kaasne Eestile mingeid turgu, energia hinda ega toorainet puudutavaid kohustusi. «Kohustus on, et me peame tegema koostööd, mille tulemusena valmivad dokumendid ettevõtte lepinguprojektide näol,» lisas Leimann. «Need esitatakse läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ning nad peavad valmis saama 1. juuliks.»

«See dokument, mis reedel allkirjastatakse, tagab lihtsalt töö jätkumise,» selgitas Leimann. «Igal juhul vajame kvalifitseeritud meeskonda ja mul on hea meel, et koostööleping annab selleks võimalused,» lisas ta.

RE Eesti Energia erastamise vastu on huvi tundnud ka Soome energeetikafirma Imatran Voima, Rootsi firma Vattenfall, Saksamaa PreussenElectra ja teine USA energeetikafirma Duke Energy.

Leimann lausus, et praegu käib jutt võrdse osalusega ühisfirmast ja kui see ellu rakendub, läheb riigi osalus varem või hiljem müüki, mille ostmisel on võimalik ka teistel firmadel osaleda. «Tulevikumudel on, et energiatootmises on mitu osanikku ja ka üksikisikud,» ütles Leimann.

«Ma arvan, et peale jaamade lähevad müüki ka võrgud ja jaotusvõrgud ning minu arvates on siin igal juhul midagi teha,» vastas Leimann küsimusele, kas leping NRGga vähendab teiste investorite huvi Eesti Energia vastu. «Igal juhul nüüd, kui oleme kolmveerand aastat NRGga tööd teinud, ei ole sobiv neist lahti öelda. Nad ei ole selleks ka põhjust andnud.»

Imatran Voimaga seotud ASi Estivo tegevdirektor Jüri-Andrus Alasi ütles, et tema arvates on valitsus ühe võimaliku erastajaga kolmandaid osapooli välistava lepingu sõlmimisel kiirustanud. «Alati on mõistlik ära kuulata kõik pakkumused, sest siis saab teada kauba väärtuse,» lausus Alasi. «Praegusel juhul ei tea keegi kauba väärtust.»

Ka Duke Energy esindaja Jüri Taalman väljendas nördimust, et valitsus sellise koostöölepingu projekti heaks kiitis. «Ma ei saa aru, miks nii suure ettevõtte nagu Eesti Energia erastamise juures leppis valitsus ainult ühe firma pakkumusega,» lausus Taalman. «Duke soovis erastamisest osa võtta vaba konkurentsi tingimustes.»

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et ühisettevõtte mudelil on mõned puudused. «Põhiline on see, et mitte kunagi ei saa teada, kas see oli ikkagi parim tehing,» märkis ta.

«Konkurents on see, mis sunnib teisel poolel tegema maksimaalseid pingutusi tingimuste osas ja ka aja suhtes,» teatas Sarnet. «Kui on üks partner, siis võib asi venima hakata.»

Ühisettevõtte poolt tuuakse Sarneti sõnul tavaliselt argument, et nii on võimalik paremini ja pikema aja jooksul firma tausta uurida. Kuna tegemist on ühe partneriga, on see lihtsam.

Teiseks saab ühisettevõtte loomiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida palju selliseid asju, mida avalikul konkursil on raske eeltingimuseks panna, ütles Sarnet. «Konkursi puhul peaks olema selge kogu regulatsioon, elektri hinna kujunemise mehhanism ja võib-olla põlevkivi hinna kujunemise mehhanism, mis oleks välja öeldud enne, kui konkurss välja kuulutatakse,» teatas Sarnet.

Erastamisagentuuri peadirektor sõnas, et üks poliitiline argument, mida ka rahvusvaheline valuutafond IMF on Eestiga suhtlemisel rõhutanud, on see, et avaliku konkursi korraldamine on positiivne poliitiline signaal.

«Infrastruktuuri ettevõtete erastamist vaadatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja suurinvestorite poolt veidi suurema tähelepanuga kui muid asju ja avalik konkurss näitaks, et riik on valinud sellise tee,» väitis Sarnet.

Tema sõnul ei realiseeru ühisettevõtte loomisel ettekäändeks toodud positiivsed argumendid. «Aega läheb lõpuks ikkagi sama palju, kui oleks võtnud võib-olla avaliku konkursi ettevalmistamine ja väljakuulutamine,» märkis Sarnet.

«Samas on ühisfirma projekt parem sellest, et energiatootmist üldse ei erastata,» avaldas Sarnet oma veendumust.