Kaablikuttide seadusetus

See on vaid üks näide piraatlusest kaabeltelevisioonis, kinnitab Filmimaxi omanik Madis Tramberg.

Trambergi sõnul demonstreeris Lasnamäel, Koplis ja Maardus leviv Videotek filmi «Südamelähedane» Michelle Pfeifferi ja Robert Redfordiga peaosades 27. novembril. «Seda nägi 15--20 000 kodu, seega oleme minimaalselt kaotanud 150--200 000 krooni,» väidab Tramberg.

Ühe filmi sisseostmise kulud algavad umbes 150 000 kroonist.

Videoteki juht Sebastian Pikans kinnitab, et Filmimax ostis ainult õigused «Südamelähedase» näitamiseks kinodes. «Me kohtusime Trambergiga ja see küsimus on lahendatud,» väidab ta.

Tramberg nimetab Pikansi väidet valeks. Filmimax ostis küll vaidlusaluse filmi video- ja kinoõigused, kuid alles 12 kuud peale meie esilinastust antakse «Südamelähedase» kaabliõigused vabaks, selgitab ta.

Videoteki võrku omava ASi Telset juhatuse esimees Viktor Gaidushin tõrjub süüdistused Telseti vastu. «Videotek on iseseisev firma, mis rendib meilt kanalit. Me ei vastuta selle eest, mida nad näitavad,» väidab ta.

Trambergi ütlusel peab sellises olukorras süüdlase selgitama politsei. Lisaks pidanuks politsei Videoteki kanali sulgema, teeb Tramberg riigile etteheiteid.

Autorite ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse sõnul on uued filmid väga kallid. Samas on mitmed kaabeltelefirmad näidanud oma programmides filme vahetult nende esilinastumise järel, lisab ta juurde.

Rattuse sõnul ei ole Eesti õiguskaitseorganid tihtipeale siiski piisavalt pädevad, et otsustada autoriõiguste kaitsega seonduva üle.

«Samas on näiteks politseil väga lihtne minna ja koputada S94 või Videoteki ukse peale ning paluda näha lepinguid, mis tõestavad, et neil on õigus filmi või programmi näitamiseks,» näeb Rattus võimalusi kontrolli tugevdamiseks.

«Olen kindel, et näiteks kaabelfirma STV edastatav kanal S94 ja samuti Videotek ei oma teleõigusi paljudele filmidele, mida nad on näidanud. Sellised kinofilmid jõuavad teleekraanidele alles aastaid hiljem,» teab Rattus filmituru mängureegleid.

Ka majanduspolitsei juht Veljo Aleksandrov on Rattusega nõus. «Inimesed, kes on vaadanud STVd, saavad aru, et nende toodang on piraadimaiguline,» lausub ta.

Möödunud nädalal STV juhi Vjatsheslav Rabotsheviga kohtunud Madis Trambergi sõnul on STV satelliidikanalitega sõlmitud lepingud aga legaalsed. Nägin neid ja olen veendunud lepingute paikapidavuses, kinnitab ta.

STV on korduvalt edastanud avalikkusele väärinfot, õigustamaks oma ebaseaduslikku tegevust, märgib samas ringhäälingute liidu tegevdirektor Urmas Loit.

Praegu on majanduspolitsei menetluses autorite ühingu palvel STV vastu algatatud kriminaalasi, kuna STV edastas oma võrgus ühingu poolt esindatud autorite loomingut ilma selleks luba omamata.

Vastupidiselt sise-, kultuuri- ja justiitsministeeriumi esindajate rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatule ei taheta meil tegelikult piraatlusega võidelda, väidab Tramberg. Ta lisab, et mõni suurriik võib seetõttu kuulutada välja Eesti-vastase majandusliku embargo, kuna siin ei kaitsta piisavalt tema majanduslikke huve.

Majanduspolitseinik Veljo Aleksandrov tunnistab, et piraatlusega võitlemise muudavad raskeks seadusandluse puudulikkus ja tehniliste vahendite nappus. Juriidilise poole pealt aitaks muidugi probleemi leevendada kaabellevi seaduse vastuvõtmine, nendib ta.

Loodavas kaabellevi seaduses seisab, et teiste isikute poolt toodetud tele- ja raadiosaadete ning programmide edastamiseks annab loa saate või programmi omanik ja ilma selle loata on saate või programmi edastamine keelatud. Sama mõte sisaldub ka juba kehtivas autoriõiguste kaitse seaduses.

Eelmise aasta kevadel ette valmistama hakatud kaabellevi seadus on praegu justiitsministeeriumis kooskõlastamisel. Valitsus peaks selle läbi vaatama veel selle aasta jooksul.