Pankrotimeistritele surutakse päitsed pähe

Pankrotimeistrite elu läheb kibedaks. Kui varem oli naljaasi osta või asutada firma, võtta selle nimele laenu või kaubakrediiti ning mõne aja pärast raha ja varasid mõnda teise firmasse kantides kuulutada välja pankrot, siis möödunud nädalal riigikogus vastu võetud pankrotiseaduse muutmise seadus annab sellisele mängurlusele tugeva hoobi. Need, kes enne tegid näo, et pankrot on objektiivsetest majandustingimustest põhjustatud õnnetus, peavad arvestama sellega, et pankroti korral hakatakse sellest üha enam ja enam otsima kuritegelikkust.

Eesti ärimaailm on lühikese aja jooksul läbi elanud mitmeid pankrotilaineid, alates pankade hävimisega, metallivahendusfirmade kokkuvarisemisega ja lõpetades erastatud riigiettevõtete sotsiaalseid kriisikoldeid loonud pankrottidega. Paljudel juhtudel võib täheldada omanike või juhtkonna soovi pankrotist kasu lõigata raha ja varade ümberkantimisega, kusjuures võlausaldajad jäävad enamasti pika ninaga.

Pankrotiseaduse täiustamine on leidnud pankrotihaldurite ja ettevõtjate hulgas elavat vastukaja. Suurettevõtjad peavad praegust pankrotimenetluse algatamise korda liiga lihtsaks ja soovivad siduda pankrotimenetluse nõude omakapitali suurusega. Siis lõpeksid juhtumid, kus mitmemiljonilise omakapitaliga ettevõtte vastu esitatakse paarisaja tuhande kroonine pankrotihagi, mis halvab kohe ettevõtte töö ja kahjustab mainet.

Teiselt poolt leitakse, et pankrotimenetlust pole vaja omakapitaliga siduda, sest menetlus algab päevast, mil kohtunik teeb sellekohase määruse, mitte aga päevast, kui võlausaldaja dokumendid sisse annab. Pealegi ei piisa võlgniku maksejõuetuks kuulutamiseks enam sellest, kui ta pankrotihoiatusele ei vasta.

Vaatamata mitmetele küsi-tavustele pankrotiseaduses Äripäev siiski pooldab pankrotimeistrite tegevuse kitsendamist ja loodab, et vastu võetud seaduseparandused ei jää viimasteks korraliku pankrotiseaduse väljatöötamise teel. Need sunnivad ettevõtjaid käituma heade äritavade järgi ja mitte kasutama oma firma pankrotistumist äripartnerite koorimiseks, nagu seda praegu sageli võib täheldada.

Kuigi uus pankrotiseadus on vastukarva meie pankuritele, kuna see sätestab kommertspandiga tagatud nõuete rahuldamise senise esimese järgu asemel alles neljandas järgus, leitakse ehk tulevikus selline kompromiss, mis rahuldab nii seaduseandjat kui pankasid.

Kui pankade nõudmised aga jäävad neljandasse järku, peavad ettevõtjad normaalse intressiga laenu saamiseks rohkem imele kui äriplaanile lootma hakkama. Aega kompromisside leidmiseks on, sest kommertspandi sätte rakendamine lükati kolme aasta taha, 1. jaanuarile 2000.

Tavaliselt on ikka nii, et ühed teevad seadusi ja teised püüavad nendest kas siis kuritegelikul või seaduslikul teel mööda hiilida. Oma äripartnerite usaldusel liugu laskvaid pankrotimeistreid tuleb ohjata ja selles töös ei saa kõigile ühtviisi meele järele olla.