• OMX Baltic−0,24%272,32
  • OMX Riga−0,4%870,23
  • OMX Tallinn−0,22%1 738,4
  • OMX Vilnius−0,29%1 049,8
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,48%8 293,65
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,37
  • OMX Baltic−0,24%272,32
  • OMX Riga−0,4%870,23
  • OMX Tallinn−0,22%1 738,4
  • OMX Vilnius−0,29%1 049,8
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,48%8 293,65
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,37
  • 06.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jaanalinnumäng keskkonnaministeeriumis

Keskkonnafond on loodud seaduse järgi keskkonnakaitseprojektide finantseerimiseks. Fondi nõukogu otsusega andis keskkonnafond aga keskkonnaministeeriumile laenu 1,5 miljonit krooni ministeeriumihoone remondiks, 256 000 krooni ametikorteri ostmiseks ja remondiks ning tasus keskkonnaminister Villu Reiljani käskkirjaga ministeeriumi allasutustele jagatud kümne sõiduauto ostukulud. Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs tegi keskkonnafondi kontrollimise otsuses keskkonnaministeeriumile ettepaneku lõpetada keskkonnafondilt raha küsimine ministeeriumi ja teiste riigiasutuste ülalpidamiseks.
«Midagi sellist, et raha oleks kellegi tasku läinud, ei ole olnud,» kinnitab minister Villu Reiljan. Süüdistusi raha sihipäratus kasutamises peab ta alusetuks.
Küsimus on selles, et ameteid on palju, aga raha vähe, leiab Reiljan.
«Ma ei ütleks, et fondi vahendeid on kasutatud oma kulutuste katmiseks,» lausub keskkonnaministeeriumi asekantsler, keskkonnafondi nõukogu esimees Peeter Sooväli. Pärast põlengut keskkonnaministeeriumi hoone taastamiseks keskkonnafondi raha eraldamise kohta oli rahandusministeeriumi luba ja sellest oli teadlik ka peaminister, kinnitab Sooväli.
Sellega, et keskkonnafond on eelarveaukude lappimise allikas, Sooväli nõus ei ole. «Üle-eelmine aasta oli erakorraline,» väidab ta.
«Olen nõus, et fondi raha ei kasutatud päris sihipäraselt, aga see oli remondi lõpetamise hetkel ainus võimalus,» põhjendab Sooväli laenu keskkonnaministeeriumile. Raha remondi lõpetamiseks tulnuks küsida valitsuse reservfondist, tunnistab ta samas.
Keskkonnaministeerium fondilt laenatud raha tagasi maksta ei saa, sest eelarves pole selleks raha ette nähtud. Ministeerium taotles fondi nõukogult miljoni krooni kustutamist, mida ka tehti. Ülejäänud poole miljoni krooni laenamiseks ei sõlmitud fondiga kirjalikku laenulepingut.
Keskkonnafond andis 1995. aastal ka 800 000 krooni laenu metsakapitalile, millest ligi poole tasus samas hoones asuv metsaamet keskkonnaministeeriumile remondikuludeks. Samal päeval tagastas metsakapital riigikontrolli revisjoniotsusega keskkonnafondile laenu.
1995. aasta detsembris ostis keskkonnafond liisinglepinguga 35 sõiduautot, millest nelja eest maksis mereinspektsioon. Üheksateist autot otsustas keskkonnafondi nõukogu anda maakondade keskkonnatalitustele, üheksa autot soovis keskkonnaministeerium ja kolme auto kohta ei tehtud kirjalikku otsust ega taotlust.
Tegelikult said maakondade keskkonnaametid 21 autot, ülejäänud kümme jaotas keskkonnaminister Reiljan looduskaitseinspektsiooni ja teiste riigiasutuste vahel. Keskkonnaministeerium autode eest maksma ei pidanud, praeguseks on fondi nõukogu otsustanud katta autode liisingmaksed keskkonnafondi vahendite arvel.
Riigikontroll leiab, et valitsusasutuste hangete finantseerimine keskkonnafondi vahenditest pole kooskõlas keskkonnafondi seadusega.
«See on huvitav etteheide, kõik ostetud autod teenindavad looduskaitset,» väidab Peeter Sooväli. Samas möönab ta, et lisaks maasturitele osteti ka mõned paremad sõiduautod.
Üks autodest oli mõeldud keskkonnafondi nõukogu esimehele, aga sellest Sooväli enda sõnul loobus ühe vanema ametniku kasuks.
Riigikantseleilt ametikorteri ostmist ja remonti põhjendab Sooväli vajadusega hoida kinni üht ministeeriumi töötajat. «Kuidas muidu leida Tallinnas ministeeriumile vajalikku raamatupidajat või juristi,» küsib ta. Sooväli sõnul maksis soetatud korter 160 000, mitte 256 000 krooni.
Keskkonnafond andis ka 245 000 krooni protsendita laenu õigusabibüroole Mammon tegevuse arendamiseks. Laenulepingu kohaselt pidi õigusbüroo osutama keskkonnafondile teenuseid soodustingimustel. Riigikontrolli otsusest järeldub, et seda lepingupunkti pole võimalik kontrollida, sest õigusbüroo tavaline hinnakiri oli fikseerimata.
«Raha läks ühe erafirma üleslöömiseks,» kommenteerib Olav Lüüs.
Peeter Sooväli kinnitab, et saadud hinnasoodustus oli kümnekordne. «Ka tagasihoidliku advokaadi tunnitasu on viissada krooni, aga meil on viiskümmend,» väidab ta.
Sellest hoolimata on Sooväli pakkunud õigusbüroole laenulepingu muutmist, soovides kehtestada laenuintressid tagantjärele. «Teine pool soovib aga lepingut täita,» laiutab ta käsi.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva metsaameti kontrollimisel avastas riigikontroll samuti riigiasutuse kulude katmist metsakapitali arvel. Metsaamet on talle pandud ülesannete täitmiseks saanud riigieelarvest ebapiisavalt vahendeid, mistõttu ei saa tõenäoliselt ka 1997. aastal lõpetada metsaameti kulude katmist metsakapitali vahenditest, teatas riigikontrollile vastuseks keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas.
Valitsuse korraldusega pidid nii keskkonnafond kui metsakapital alates eelmise aasta 1. juulist minema riigikassa koosseisu, mida pole aga seni toimunud. Peeter Sooväli ütleb, et läbirääkimiste käigus tõstis riigikassa käed üles. Riigikassa juurde tulnuks luua eraldi keskkonnaosakond, mis oleks hakanud koguma maakondadest saastekahju hüvitisi, täiendab keskkonnafondi tegevdirektor Peep Pobbul.
Keskkonnafondi ja metsakapitali viimine riigikassa teenindada ei olnud määratud tähtajaks võimalik, kuid see toimub etapiviisiliselt, ütleb rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Ta lisab aga, et nii keskkonnafondi kui metsakapitali tegevus on ebaefektiivne. «Riigikassa all maja remondi ja autoostu finantseerimine küll läbi läinud poleks,» kinnitab Lellep.
Riigikontrolör Hindrek Meri märgib kirjas peaministrile, et tema arvates on eelarveväliste fondide moodustamise üks põhjus teatud summade käsutamise väljaviimine valitsuse ja valitusasutuste kontrolli alt ning see, et vältida nende kasutamist eelarvepuudujäägi katmiseks . Riigikontroll on täheldanud valitsusasutuste sarnaseid taotlusi ka varem ja seetõttu soovib riigikontrolör teada valitsuse seisukohta. Valitsuse istungitel pole seda seni arutatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 11:00
Prognoos: millised muutused toimuvad aktsiaturgudel, kui USA presidendiksvalitakse Kamala Harris?
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele