Kavas elektri hinna tõus

«Mina ei ole põlevkivi hinnatõusu taotlust põhjalikult uurinud ega oma arvamust kujundanud, vaid võtsin lihtsalt esitatud info vastu,» selgitas Ilmar Öpik. «Esmapilgul tundub siiski, et see hind on ikka poliitiliselt väga kõrgeks aetud.»

«Saime teada küll kavandatava keskmise põlevkivitonni uue hinna, kuid lahtine on, milliseks võiks kujuneda sellest lähtuvalt meile müüdava põlevkivi hind,» rääkis Enn Kallikorm. «Nii on ka väga raske kalkuleerida elektrienergia uut hinda.»

Viimane põlevkivi hinnatõus toimus eelmise aasta 1. juunil. Siis tegi hinnakomisjon ettepaneku kehtestada hinnad määramata tähtajaks ja kommentaarides lubati hinnad külmutada aastaks.

Juhul kui majandusministeerium otsustab selle küsimuse ilma hinnakomisjoni kaasamata, mis seadusandlikult on võimalik, võib hinnatõus toimuda ka varem.

«Ühe aasta sees mitu korda põlevkivi ja ka elektri hinda tõsta pole majanduslikult põhjendatud,» rääkis Tiit Tamm.

Majandusminister Jaak Leimann lausus, et normaalne oleks, kui elektrienergia hind ei tõuseks enne aasta möödumist eelmisest hinnatõusust.

Teravaks probleemiks uue põlevkivihinna kehtestamisel on kujunenud ASile Kiviter müüdava tehnoloogilise kivi hind. «Kui Kiviteri jaoks praegu põlevkivi hind tõuseks, siis tekiks pankrotioht, mis tekitaks sotsiaalseid probleeme,» rääkis Tiit Tamm.

Alternatiivse võimalusena on välja pakutud ühe põlevkivikaevanduse müüki Kiviterile, sellele on aga vastu Eesti Põlevkivi. Kompromissina tuleks kõne alla aga ühisettevõtte loomine mõne kaevanduse baasil.

«Ei ole välistatud, et Eesti Põlevkivi ja Kiviter moodustavad ühtse struktuuri,» kinnitas Tamm.