13. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Kas riigiametnike töö vastab ettevõtjate ootustele?

Praegu on süvenemas vahe eraettevõtete ametnike ja riigiametnike vahel. Eraettevõtted ei saa endale reeglina lubada madalat tööviljakust, riigiettevõtted võib selles osas kaheks jagada. On neid, kus töö on korraldatud heal tasemel, ja neid, kus tööviljakus on madal. Viimase osaga on ettevõtjad tihti kimpus.

Selleks et saada head tööviljakust, tuleb midagi ette võtta selle ametnikkonna osaga, kes pole suuteline või motiveeritud normaalselt töötama.

Tavaliselt on ametnike saamatus ja loidus riigiasutustes kompleksne nähtus nii suhtlemis-, infotöötluse kui otsuste vastuvõtmise tasandil. Ametnike töö sõltub struktuuriüksuse juhist ja sellest, millised on üldse võimalused töötajaskonda motiveerida. Meil püütakse ametnikke näiteks ametiautodega motiveerida, kuid see on prääniku kinkimine enne, kui tegelikud töötulemused päevavalgele ilmuvad.

Eraettevõtte seisukohalt jäävad ametnikud meile igas asjas ette või õigem oleks öelda, et neist on vähe kasu.

Kui võtame näiteks majandusministeeriumi, siis ühel ettevõttel, mis töötab näiteks Tartus, pole sellest ministeeriumist vähematki abi. Mida nendelt oodata või loota? Ma ei pea neile mingeid andmeid saatma, et nad saaksid seal nendest omi järeldusi teha. Nemad ei saada mingisugust informatsiooni meile.

Üldine probleem on see, et need ametnikud ei suuda paika panna Eesti üldist tööstuspoliitikat, olgu või kehvapoolset. Siiani aga pole midagi.

Kvaliteedipoliitikaga on sama lugu. Masinatööstuse liit püüab siin üht-teist teha, kuid ka majandusministeerium võiks sõna sekka öelda.

Üldiselt tundub, et kui Eesti-suguses väikeriigis majandusministeeriumi ka poleks, ei jää midagi katki.

Jaga lugu:
Hetkel kuum