- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas püsida konkurentsis?
Paljude jaekaubandusega tegelevate firmade seis on selline, et ollakse hulgifirmadele suuri summasid võlgu, ja sellepärast ei saa ma aru, miks Kadarikuga nii läks.
Nad ei ole eriti midagi investeerinud ja ehitanud. Ma saan aru, et kui firma pidevalt ehitab ja võtab järjest raha kauba alt, siis võib nii juhtuda.
Soomlaste viinaralli lõppemise põhjendus ei pea ka minu arvates vett. Kui see viinaralli lõppes, siis nad teatasid, et lasid kaubahallist ligi kolmkümmend inimest lahti ja tõmbasid kulusid kokku.
Parkimisprobleem oli muidugi olemas, aga parklat pole kaubahalli juures kunagi olnud. Inimesed olid harjunud seal parkla puudumisest hoolimata käima.
Konkurentsis püsimiseks on vaieldamatu eelis suurtel kauplustel, mis suudavad pakkuda laiemat sortimenti ja paremat hinda. Hinnatase on kauplustes sarnane ja kõigub kahe-kolme protsendi piires.
Oluline on see, kui palju asju on võimalik ühest kohast kätte saada, ja suuruse all tulebki eelkõige mõelda sortimendi suurust.
Kui väiksed või keskmise suurusega kauplused asuvad elamurajoonis, siis võivad need konkurentsis vastu pidada. Kui aga elamurajoonis ei asu ja autoga ligi ei saa, siis jäävad nad küsimärgi alla edasi.
Ma arvan, et peale Tallinna on tõsisem konkurents veel Tartus. Teistes kohtades pole ma nii suurt rebimist märganud.
Kaupluseketi eelis on selles, et ketil on taga toimiv hulgikaubandussüsteem, mis suudab kauplusi õigel ajal täpsetes kogustes varustada. Samuti pole vaja anda tööd osakonnajuhatajatele ja kaubatundjatele.
Kaupluseketi majanduslik edu peaks väljendumagi selles, et ketti kuuluv kauplus saab kauba odavamalt ja kiiremini kätte.
Ma arvan aga, et Eestis see praegu ei toimi, ja sellepärast ei ole neid kauplusekette Eestisse ka väga palju tekkinud.
Hetkel kuum
Ilmselt aitab kauplusel kon-kurentsis püsida säästlik ja mõtestatud ratsionaalne areng. Meie firma tegeleb kodumasinate müügiga ja siin on kindlasti oluline, et kauplusele saab autoga juurde sõita. Kaupluste spetsialiseerumine on suures osas juba toimunud. Kui rublaajal või krooni alguses võis kõiki asju koos müüa, siis praegu see küll enam edu ei taga.
Maailmas on praegu trend kaubanduskeskuste ja kauplusekettide suunas. Arvan, et Eestis kujuneb välja mingi kindel arv arvestatavaid müüjaid. Uusi eriti juurde ei tule. Suured saavad suuremaks ja väikesed kipuvad kaduma.
Kaupmees peab tegema endale selgeks elementaarse tõe, et kui tema kassasse tuleb 1000 krooni raha, siis tema oma on sellest ainult 30 krooni. Kui aga mõeldakse, et oi kui suur mul kassa tuli ja ma käitun selle rahaga nagu oma rahaga, siis lõppeb asi nii nagu Kadarikul lõppes. Kindlasti avaldab mõju koht, kus kauplema hakati. Konkurents puudus ja kaubeldi ükskõik kus keldrinurgas.
Nüüd jääb ellu see, kes on õige kauplemiskoha peal. Kaubandust mõjutab ka see, et kaupmehed pole tihti lähtunud ausast äripõhimõttest. Palju makstakse ümbrikupalka.
Päevast päeva töötajate surve kasvab, et neile makstaks ausalt palka ja kui palgakulu kasvab järsku vähemalt 30 protsenti, siis ongi kuri karjas.
Konkurentsis jäävad ellu need, kes on suured või kes on ühinenud ketti.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele