Kuidas püsida konkurentsis?

Paljude jaekaubandusega tegelevate firmade seis on selline, et ollakse hulgifirmadele suuri summasid võlgu, ja sellepärast ei saa ma aru, miks Kadarikuga nii läks.

Nad ei ole eriti midagi investeerinud ja ehitanud. Ma saan aru, et kui firma pidevalt ehitab ja võtab järjest raha kauba alt, siis võib nii juhtuda.

Soomlaste viinaralli lõppemise põhjendus ei pea ka minu arvates vett. Kui see viinaralli lõppes, siis nad teatasid, et lasid kaubahallist ligi kolmkümmend inimest lahti ja tõmbasid kulusid kokku.

Parkimisprobleem oli muidugi olemas, aga parklat pole kaubahalli juures kunagi olnud. Inimesed olid harjunud seal parkla puudumisest hoolimata käima.

Konkurentsis püsimiseks on vaieldamatu eelis suurtel kauplustel, mis suudavad pakkuda laiemat sortimenti ja paremat hinda. Hinnatase on kauplustes sarnane ja kõigub kahe-kolme protsendi piires.

Oluline on see, kui palju asju on võimalik ühest kohast kätte saada, ja suuruse all tulebki eelkõige mõelda sortimendi suurust.

Kui väiksed või keskmise suurusega kauplused asuvad elamurajoonis, siis võivad need konkurentsis vastu pidada. Kui aga elamurajoonis ei asu ja autoga ligi ei saa, siis jäävad nad küsimärgi alla edasi.

Ma arvan, et peale Tallinna on tõsisem konkurents veel Tartus. Teistes kohtades pole ma nii suurt rebimist märganud.

Kaupluseketi eelis on selles, et ketil on taga toimiv hulgikaubandussüsteem, mis suudab kauplusi õigel ajal täpsetes kogustes varustada. Samuti pole vaja anda tööd osakonnajuhatajatele ja kaubatundjatele.

Kaupluseketi majanduslik edu peaks väljendumagi selles, et ketti kuuluv kauplus saab kauba odavamalt ja kiiremini kätte.

Ma arvan aga, et Eestis see praegu ei toimi, ja sellepärast ei ole neid kauplusekette Eestisse ka väga palju tekkinud.

Ilmselt aitab kauplusel kon-kurentsis püsida säästlik ja mõtestatud ratsionaalne areng. Meie firma tegeleb kodumasinate müügiga ja siin on kindlasti oluline, et kauplusele saab autoga juurde sõita. Kaupluste spetsialiseerumine on suures osas juba toimunud. Kui rublaajal või krooni alguses võis kõiki asju koos müüa, siis praegu see küll enam edu ei taga.

Maailmas on praegu trend kaubanduskeskuste ja kauplusekettide suunas. Arvan, et Eestis kujuneb välja mingi kindel arv arvestatavaid müüjaid. Uusi eriti juurde ei tule. Suured saavad suuremaks ja väikesed kipuvad kaduma.

Kaupmees peab tegema endale selgeks elementaarse tõe, et kui tema kassasse tuleb 1000 krooni raha, siis tema oma on sellest ainult 30 krooni. Kui aga mõeldakse, et oi kui suur mul kassa tuli ja ma käitun selle rahaga nagu oma rahaga, siis lõppeb asi nii nagu Kadarikul lõppes. Kindlasti avaldab mõju koht, kus kauplema hakati. Konkurents puudus ja kaubeldi ükskõik kus keldrinurgas.

Nüüd jääb ellu see, kes on õige kauplemiskoha peal. Kaubandust mõjutab ka see, et kaupmehed pole tihti lähtunud ausast äripõhimõttest. Palju makstakse ümbrikupalka.

Päevast päeva töötajate surve kasvab, et neile makstaks ausalt palka ja kui palgakulu kasvab järsku vähemalt 30 protsenti, siis ongi kuri karjas.

Konkurentsis jäävad ellu need, kes on suured või kes on ühinenud ketti.