Mootorikütuse hind tõuseb 10 kroonini

Tegelikult Euroopa maade mootorikütuse tanklahindadeni jõudmiseks peaks praegusi aktsiisilaekumisi tõstma mitte kolm, vaid 4--5 korda. Maksumaksjatele ei ole enam üllatuseks, et IMFi esindaja Eestis Basil Zavoico, toetas ja õhutas eelmisel aastal Eesti Vabariigi valitsust jätkama maksude tõstmise poliitikat.

Põhjenduseks tõi ta seejuures kohapealseid rikkaid inimesi, kes pidid liiga palju autodega sõitma. Samas unustas Zavoico ära, et mootorikütuse aktsiisi kallinemine tõstab ka vaeste inimeste transpordikulusid.

Maksumaksjatele on huvitav teada, kuidas siis ainult mootorikütuse aktsiis hakkab mõjutama üldist maksukoormuse tõusu Eestis. Rahandusministeeriumi andmeil jõuab autobensiini liitri aktsiisimäär 2000. aastaks 8 kroonini. Mootorikütuse aktsiisi laekumise osa kasvab sel aastal üldises maksude laekumises peaaegu protsendi.

Sisuliselt viitavad need arvud sellele, et ainuüksi mootorikütuse aktsiisimäärade suurendamisega on võimulolev valitsus tõstnud üldist maksukoormust juba 1% ning ilmselt kavatseb teha seda edaspidigi kiirusega vähemalt 0,3% aastas.

Avalikkusele põhjendati mootorikütuse aktsiisi tõstmist teede korrashoiuks vajaminevate kuludega. 1997. aastal peaks mootorikütuse aktsiisi laekuma kokku 896 ja mootorsõiduki aktsiisi 48 miljonit krooni, kokku 944 miljonit krooni. Sama aasta eelarves nähakse teede- ja sideministeeriumi kulude koosseisus maanteede korrashoiuks 337, investeeringuteks 104 ja laenude tagasimaksuks viis miljonit krooni. Sadamate remondiks kavatsetakse kulutada kuusteist miljonit krooni, raudtee hoiuks 28, kapitaalremondiks 66 ja laenude tagasimaksmiseks üheksa miljonit krooni, lennuradade hoiuks seitse ja investeeringuteks neli miljonit krooni.

Kokku seega 616 miljonit krooni, mis vastab 1996. aasta mootorikütuse aktsiisi plaanitud laekumisele. Seega teede korrashoiu seisukohast ei olnud sugugi vajalik aktsiisimäärasid poolteisekordistada. 1997. aastal juurdelaekuvat raha oli tegelikult valitsusel vaja muude eelarveliste kulutuste katteks.