23. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Vähem, aga paremini

Kuigi kolm ministrit alles möödunud nädalal oma kokkuhoiuteesid teatavaks tegid, on valitsus riigiametnike arvu vähendamisega või ühelt eelarverealt teisele tõstmisega juba tegelemas. Näiteks riigi metsaametis töötas jõulude ajal veel 35 ametnikku, aga täna on neid järgi vaid 28.

Viimastel kuudel on küllalt teravalt päevakorral olnud metskondade liitmine. Metsaameti peadirektori asetäitja Veljo Küti sõnul jääb 184 metskonnast alles vast 115. Metskondade liitmise tulemusel makstakse koondamistasu kuni 300 inimesele, ülejäänud veidi rohkem kui 3000 ametnikku jäävad metsaameti süsteemi alles. Seoses metskondade suurenemisega suurenevad ka seal ametis olevate inimeste tööpiirkonnad ja töö maht. Senise 2500--5000 krooni asemel hakatakse metsaülemate palganumbreid kirjutama 5000--8000 krooni vahemikku. Paljudes metskondades olid ka seni osad töökohad palga väiksuse tõttu täitmata.

Enamikus maakondades on tänaseks metskondade liitmine otsustatud ja korraldamisel. Segane on asi veel Pärnumaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal.

Eesti metsaülemate ühingu esimees Vello Denks väidab eilses Postimehes, et 90% Eesti metsaülematest on jõuga läbiviidavate reformide vastu. Mõniste metskond soovib näiteks ise liituda sama valla piires asuva Saru metskonnaga, kuid reformikava kohaselt tuleks tal ühineda hoopis Roosa metskonnaga, mis ajaks vallaelu väidetavalt segamini.

Loodetavalt jääb ametnike arvu vähendamine Eesti vabariigis siiski päevakorda. Nelja maakonna jätmine on kirvemeetod. Küll on aga igati mõttekas naabermaakondade vahel ära jagada Raplamaa, Põlvamaa ja Jõgevamaa, kui nõukogude ajal kunstlikult tekitatud maakonnad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum