Rootsil natsi kulla vari

Rootsi müüs natsidele sõja ajal suurtes kogustes rauamaaki, mille eest tasuti väidete järgi röövitud kullas.

Rootsi keskpanga arhiivis on dokumendid, mis tõestavad, et liitlasriigid hoiatasid Rootsit, et tegemist võib olla okupeeritud riikidest ja kontsentratsioonilaagreis hukkunud juutidelt röövitud kullaga.

Keskpanga dokumentide järgi ostis pank Saksa Reichi pangalt ajavahemikus 1939--1944 34 564 kg kulda, millest 14 387 kg oli «riskivaba». 20 177 kg kohta oli aga lisatud märge «maksimaalne risk», kuna kahtlustati, et tegemist on röövkullaga. Samas selgub dokumentidest, et Rootsi tollane valitsus ei soovitanud keskpangal kulla päritolu vastu huvi tunda.

Sõja lõppedes tuli Rootsil Belgiale ja Hollandile üle anda 13 152 kg kulda, kuid ülejäänud «maksimaalse riskiga» kulla saatus on seni lahtine.

Sõja ajast on Rootsi pankadesse jäänud hulk omanikuta hoiuseid. Rootsi pangaliit hindab kontsentratsioonilaagrites hukkunud juutide pangahoiuste tänase väärtuse 59 miljonile Rootsi kroonile.

Pangaliidus 1964. a koostatud nimekirjas on 902 omanikuta pangakontot. Nimekirjas on toodud kontode omanike nimed ning konto jääk 31.12.1945 seisuga.

Enamik kontosid kuulub välismaalastele, kes sõja ajal hukkusid. 1972. a kanti osa raha, mis arvati kuuluvat hukkunud juutidele, fondi, mida haldas Rootsi Punane Rist. Need 800 000 krooni ja 400 000 krooni eest intresse eraldati väljajagamiseks natsismi ohvritele.

Uue komisjoni ülesanne on selgitada, kas omanikuta hoiuste seas on veel juutidele kuulunud raha. REUTER-SD-DI