EVPdega soetatud väärtpaberid maksu all

Isikul, kes investeerib oma erastamisväärtpaberid näiteks erastamisagentuuri korraldatud aktsiate avalikul müügil aktsiatesse või hüvitusfondi võlakirjadesse, tuleb neid müües maksta tulumaksu kapitalitulult (väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu) vaid juhul, kui EVPd on ostetud.

Kui kasutatud EVPd on saadud kompensatsiooniks võõrandatud vara eest, tuleb tulumaks tasuda kogu tehingu summalt.

Riigi maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerdi kinnitusel puudub võõrandatud vara eest kompensatsiooniks saadud EVPdel soetamismaksumus, mistõttu puudub soetamismaksumus ka nende EVPde eest ostetud mistahes väärtpaberitel.

Sisuliselt tähendab see, et maksuameti seisukohalt on inimene saanud oma kompenseeritud vara tasuta, ütles maksukonsultant Jüri Kukk. «Ei arvestata sellega, et inimene võis näiteks 1939. aastal kinnisvara soetades panna sinna kõik oma raha,» lausus Kukk.

Jüri Kuke ütlusel on maksuametit võimalik üle kavaldada, müües oma erastamisväärtpaberid enne aktsiate ostmist sõbrale ja sama summa eest tagasi osta. Kuna maksustatavat tulu sellest ei teki, siis tuleb tehingutelt maksta vaid teenustasu.

Et edaspidiselt müügilt saadud tulu võimalikult väikeseks teha, tuleb erastamisväärtpaberid sõbrale müüa ja temalt osta võimalikult turuväärtusest kõrgema hinnaga, märkis Kukk.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on kirjas teeseldud tehingud, mida on võimalik seadustühisteks kuulutada.

Riigi maksuameti peajuristi Meelis Jürma sõnul tuleb kõigepealt tõestada, et tegemist on tõepoolest teeseldud tehinguga. «Kes pole vahele jäänud, pole varastanud,» lausus ta.

Tõestada saab teeseldud tehingut Jürma sõnul tõenditega, mis on kirjas protsessiseaduses: kirjalikud tõendid või tunnistajad.

Aivar Sõerd ütles, et inimesed võiksid oma EVPd seaduslikult ära müüa ning juba saadud raha eest väärtpabereid osta. «Tegemist on puhtalt maksu planeerimise küsimusega, iga inimene peab ise otsusele jõudma, kuidas on talle kasulikum toimida,» lausus ta.

Jüri Kuke sõnul kooritakse praegu inimestelt kaks nahka, sest EVPd on inimestele antud ikkagi neilt või nende vanemailt röövitud vara eest.

Ettevõtja ja EVPde omanik Tarmo Rosenberg ütles, et sisuliselt on tegemist topeltmaksustamisega, kuna selle vara eest, mida erastamisväärtpaberitega kompenseeriti, on juba riigile üks kord makse makstud.

«Küll on hea, et ma oma erastamisväärtpabereid ei ole seniajani pangast liigutanud, eks nüüd tuleb mõelda, mis nendega edasi teha,» lisas ta oma arvamuse.