Leedu riigijuhid on otsusta-nud järgida meie majandusministri Jaak Leimanni tõetera maailma üllatamise vajalikkusest. Leedu Panga juhatuse esimees teatas reedel pärast kohtumist rahvusvahelise valuutafondi (IMF) missiooniga, et Leedu on valuutakomitee idee maha matnud ja liti sidumisest dollariga loobutakse viivitamatult.
Valuutakomiteest loobumise ja ka liti devalveerimise plaanides pole iseenesest midagi üllatavat, sest see oli möödunud aasta sügisel Leedu seimi valimised võitnud Isamaaliidu üks valimislubadusi.
Sarnaselt litile on välisvaluutaga nn valuutakomitee põhimõttel seotud ka Eesti kroon. Selle põhimõtte kohaselt on ringluses olev raha täielikult tagatud valuutareserviga. Leedu litt on USA dollariga seotud suhtes 4:1. Leedu peaministriks saanud Gediminas Vagnoriuse hinnangul võiks reaalne liti ja dollari kurss olla 6:1.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liti devalveerimine tõusis uuesti päevakorrale IMFi teise Euroopa osakonna asedirektori Donal Donovani positiivse hinnangu tõttu Leedu keskpanga rahanduspoliitika programmi olulisematele osadele.
Täna lõppevatel IMF ja Leedu Panga ning valitsuse läbirääkimistel on keskseks teemaks IMFile esitatav Leedu majandusmemorandum, mis määrab Leedu majandusarengu lähimateks aastateks. Memorandumis ei viidata enam liti sidumisele välisvaluutaga.
Kui Leedu otsustab liti devalveerida, siis suurendab see mõistagi Leedu ettevõtete ekspordivõimet. Eesti ettevõtjal ei tasuks seda aga karta. Võimalikule Leedu ettevõtjate tungile Eesti turule tuleks teha omalt poolt ennetav vastukäik ning investeerida Leedu tööstusse. Juba investeeritud rahale tuleks liti devalveerimine pigem kasuks kui kahjuks.
Siinsele rahaturule aga võib Leedu liti devalveerimine ja selleteemaline arutelu isegi üllatavalt hästi mõjuda, kui osa portfelliinvesteeringuid stabiilsust soovides Leedu börsilt Eesti omale üle kolib. Eesti on stabiilsem, sest krooni devalveerimine on meie keskpanga hinnangu kohaselt täiesti välistatud. Eesti Pank raiub kui rauda, et kroon on kõva ja kõvaks ka jääb. See seisukoht on üks müüte, mida väljakujunenud hea tava kohaselt pole ilus vaidlustada.
Aga teise müüti, et liberaalne Eesti on Balti riikide lipulaev, kellele Läti ja Leedu jäävadki alt üles vaatama, võiks küll üsna kriitiliselt suhtuda. Vastasel korral võime ühel heal päeval üllatusega avastada, et Leedu riigijuhtide ootamatute ja paiguti vastandlike seisukohtadega koos on sealne majandus omasoodu arenedes meist mööda purjetanud.
Nii nagu on Eestist mööda purjetamas või purjetanud Lõuna-Korea Hyundai kontserni 500 miljoni krooni suurune, bussitehase ehitamiseks mõeldud investeering.
Kui Eesti riigiametnikud jäävadki välisinvestoritesse leigelt suhtuma ja ainult moe pärast investeeringuid otsides mööda maailma ringi sõitma, siis oleme peagi nii Lätist kui Leedust kaugel maas ja heietame oma lastele ning lastelastele vaid mälestusi ajast, mil eestlastel oli peale Soome TV muudki, millega lätlaste ja leedulaste ees kelkida.