• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 03.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lühiuudised

Tallinna linnavalitsus keelas linnaasutustel ja -ametitel laenu- ja liisingulepingute sõlmimise ilma linnavalitsusega kooskõlastamata.
Linnavalitsus peab Lepiksoni sõnul enne eelarve koostamist teadma, millises ulatuses tal kohustusi on. Seega pole ka mõeldav, et linnale alluvad ettevõtted või ametid teevad iseseisvalt laenuotsuseid, lisas ta.
Lepiksoni sõnul tulenes otsus kahest liisingujuhtumist, millest linn polnud enne teadlik, kui eelarve juba volikokku läks. BNS

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pärnu sadama kaudu veeti jaanuaris 60 000 tonni kaupa, mis on rohkem kui mistahes eelneval kuul, kaasa arvatud suvisel kõrghooajal, ütles Pärnu Sadama asedirektor Mati Prints.
Printsi sõnul on rasketest jääoludest jagu saadud tänu kogu jaanuarikuu töötanud jäämurdjale.
Nüüd on sadamale jäämurdja rentimiseks raha juurde antud ning sadam võib tööd jätkata märtsikuu alguseni.
Prints lausus, et nüüd saavad Lõuna-Eesti ettevõtted ja firmad olla kuni kevadeni muretud toodete väljaveo pärast ning töötada endises tempos. ETA
Tallinna väärtpaberibörs hakkab suvel noteerima Läti firmade aktsiaid, ütles Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi juhatuse esimees Martti Kuldma.
Kuldma lausus, et Läti firmad tulevad Tallinna börsile sel suvel pärast kahe riigi väärtpaberite depositooriumite koostöökokkuleppe jõustumist 1. juulil.
Riia väärtpaberibörsi juhtkond peab ühtlasi kõnelusi Eesti firmade aktsiate noteerimise üle, ütles Riia börsi avalike suhete osakonna juhataja Iveta Vanaga.
Kahe riigi reedel sõlmitud kokkulepe näeb ette ühtse aktsiate registreerimissüsteemi loomist. BNS

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tallinna abilinnapea Ants Leemetsa kohuseid Maapanga juhatuse liikmena täidab Andres Jalakas. Leemets peaks ametlikult Maapanga juhatuse aseesimehe kohalt lahkuma veebruaris.
Maapanga juhatuse liikmekandidaat Jalakas juhib panga administratsioonidivisjoni. Endine regionaalminister Ants Leemets töötas Maapangas alates 1995. aasta valitsuskriisist. ÄP
Laupäeval avati Väike-Munamäel mäesuusatamiseks neli nõlva.
Lume vähesuse tõttu veeti seda Väike-Munamäe nõlvadele mitusada koormat juurde. «Kogusime lund Otepää nendelt tänavatelt, mida ei soolata ega liivatata ning lähedalaasuvatelt põldudelt,» ütles Kaga mäesuusakeskust haldava Väike-Munamäe Arenduse ASi nõukogu aseesimees Teet Jagomägi.
Sajandivahetuseks on osa Väike-Munamäest ostnud firmad lubanud sinna investeerida 20 miljonit krooni. Mäesuusarajad rajas sööstlaskuja Aare Tamme. ÄP
ETK Hulgi ASi rahandusdirektor Danel Tuusise sõnul prognoosib ETK Hulgi selle aasta netokäibeks 1,1 miljardit krooni.
ETK hulgi eelmise aasta netokäive oli 792 miljonit krooni. Tuusise sõnul investeeris ETK Hulgi möödunud aastal 15 miljonit krooni, suurim investeering oli pankrotistunud ASi Ääsmäe ärikeskus 5000 ruutmeetri suuruse laohoone ostmine 6 miljoni krooni eest. Ääsmäe laos tegutseb ETK Hulgi alates jaanuari keskpaigast.
Tihniku tänava ladudesse investeeris ETK Hulgi Tuusise sõnul möödunud aastal 5 miljonit krooni. Sel aastal investeerib ETK Hulgi 18 miljonit krooni. ÄP

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Pank alustab tänasest 13 täiendava välisvaluuta noteerimist.
Seni noteeritud valuutadele lisanduvad päevakursitabelis Valgevene rubla (BYB), Kreeka drahm (GRD), Ungari forint (HUF), Kasahstani tenge (KZT), Leedu litt (LTL), Läti latt (LVL), Moldova leu (MDL), Portugali eskuudo (PTE), Uus-Meremaa dollar (NZD), Venemaa rubla (RUR), T?ehhi kroon (TCK), Ukraina grivna (UAH) ja Usbeki zom (UZS).
Eesti Panga teatel on need Eesti ettevõtete välistehingutes laiemat kasutamist leidvad valuutad.
Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles, et valik on tehtud maksebilansi- ja pangandusstatistika andmetel. BNS
Pennu Computer Technology sõlmib maailma juhtiva kõvaketaste tootjaga Western Digital (WD) arvuti kõvaketaste renoveerimiskeskuse lepingu märtsi lõpus.
Renoveerimiskeskuse teenindatavad piirkonnad oleks esialgu Balti riigid, Põhjamaad ja Ida-Euroopa ning töömahuks ca 1000 kõvaketast kuus. Aasta lõpuks peaks maht kasvama 4000--5000 kõvakettale kuus.
Möödunud nädalal Tallinnas viibinud WD juhtidega kaaluti Pennu teatel WD jaotuslao loomist Eestisse, et paremini varustada Põhja- ja Ida-Euroopat. BNS
Krediidipank müüs pangale kuulunud Narva kunagise suure tööstusettevõtte Baltijets aktsiad ASile OSF Portfolio Investment I, mis kuulub Taani kontsernile Maersk, ütles panga president Rein Otsason. Ta lisas, et tehingu suurus on konfidentsiaalne. ASi OSF Portfolio Investment I president Frank Gad lisas, et tegemist on hea ning pikaajalise investeeringuga. Gad märkis, et praeguse kava kohaselt on tegemist ainsa investeeringuga Eestisse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Taani Maerski grupp on Eestis tuntuks saanud eelkõige Estonian Airi ja Loksa laevaremonditehase ostmisega. BNS-ÄP
Tallinna linnavalitsuse otsus, et linnaosad peavad kandma linnaeelarvesse summa, mis moodustas mullu 60 protsenti nende omatuludest, stimuleerib linnapea Robert Lepiksoni sõnul linnaosavalitsusi kehtestama kõrgemaid rendihindu ja välja rentima rohkem pindu, kuna kõik sellest laekuv jääb nende käsutada.
Nii saavutas linnavalitsus linnaosadega kompromissi, kuna fikseeritud summa kandmisel linnaeelarvesse säilib stiimul omatulusid hankida. BNS
Eesti Raadio maksab autorite ühingule aastas kaks protsenti riigieelarvest saadavast tulust, mitte viis protsenti, nagu väideti 31. jaanuari Äripäeva artiklis «Rattuse sõda levitajatega» (lk 10--11).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele