«Eestis ei suudeta meie tehase aastatoodangut ära osta, mistõttu eksport on meile eluliselt tähtis,» rääkis Lettens. Tema sõnul jätkub tootmine tehases plaanipäraselt.
«Oleme lepingut rootslastega korralikult täitnud ja Oru tehase saatus ei tohiks meid tabada,» kinnitas Lettens. Tema sõnul ohustab turbabriketi eksporti vaid see, kui Rootsi kehtestab sisseveetavatele kütustele aktsiisimaksu.
Eelmisel aastal oli Puhja valla põhilise tööandja ASi Sangla käive 27 miljonit krooni ja kasum ligi 1,5 miljonit krooni. Tehas tootis eelmisel aastal 48 000 tonni briketti, millest pool eksporditi Rootsi. Käesoleva aasta lepingust on Sangla turbakombinaat saatnud Rootsi 20 000 tonni briketti.
Puhja vallas on 1170 elanikku, neist tööealisi 680. Turbakombinaat annab tööd 230 inimesele. Eestis on sarnaseid monofunktsionaalseid asulaid kolmteist.
«Tartumaal pole teist sellist valda, kus ühest tööandjast sõltuks nii palju,» ütles Tartu maavanem Jaan Õunapuu. «Seepärast teebki Võhmas ja Orul juhtunu meid ettevaatlikuks ja sunnib läbi mõtlema ka musta stsenaariumi, kuigi me seda ei soovi.»
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.