- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupa võib müüa ka EVPde eest
Küsimustele vastab Läänemaa aasta ärimees Arne Veske
Küllaltki. Linn ei tee mingeid takistusi. Linnapea Urmas Sukles on seda meelt, et parem on lagunev maja odavamalt müüa, kui lasta tal laguneda.
Idee kaubandusega tegeleda saigi alguse ühest räämas majast Haapsalu peatänava ääres. Ostsin selle 400 000 krooniga ära ja tegin korralikuks kaupluseks. Putkasid ja keldripoode on niigi terve linn täis.
Tunnen, et tegin õige otsuse, sest välja on kujunenud kindel ostjaskond. Kodukauba poe käive on miljon krooni kuus. See on Haapsalu kohta hea näitaja.
See on kaval trikk ja põhjus on üsna lihtne. Inimesed hoiavad EVPsid ja ei oska neid kusagile paigutada, paljud ei viitsi lihtsalt panka minna.
Siis tuleb ta poodi, valib asja välja ja talle antakse võimalus maksta EVPdes. Ega pood EVPsid endale ei jäta, ta teeb need kohe rahaks. Inimese jaoks muudetakse EVPdest vabanemine lihtsalt mugavamaks. Pealegi saab ta endale soovitud kauba. Võidab inimene, võidame meie.
Ei. Mööblikauplus on alles avatud ja selle puhul ei saa rääkida veel kasumist ega kahjumist. Kui kauplus ennast ära tasub, siis juhtub see parimal juhul aasta pärast.
On naiivne arvata, et Läänemaa inimestel ei ole raha. Nii kuidas elu areneb, tuleb ka inimestel raha juurde. Mööblipoe loomisel nentisin, et Eestis tehakse üllatavalt palju head mööblit. See on vaja lihtsalt inimesteni tuua.
Bürootehnika kauplus hakkas kasumit tooma alles siis, kui saime ruumid peatänaval. Vanas asukohas polnud mõtet kaupa välja pannagi, inimesed lihtsalt ei sattunud sinna. Nüüd on elu näidanud, et mobiiltelefone ja arvuteid vajavad ka läänemaalased. Neid ei toodeta ainult Tallinnas elavate inimeste jaoks.
Konkurents peab olema, kuid loomulikult on mul hirm selle ees, et ma ei püsi nende tõttu vee peal. Samas ei saa ma väita, et olen teistest eraettevõtjatest parem. Püüan lihtsalt oma hindu madalamal hoida ja pakkuda kvaliteetsemat teenindust.
Kunagi oli Haapsalus eraettevõtjate liit, aga kahjuks nägi igaüks probleeme vaid isikliku poole pealt. Keegi ei mõelnud sellele, et hea nõuga võiks aidata ka teist. Koostöö teiste eraettevõtjatega oleks vajalik, kuid sinna on veel pikk tee.
Seda ei saa meile süüks panna, et meil selles vallas võistleja puudub. Kui me hakkasime Lääne Elu välja andma, ilmus maakonnas ka teine leht. Konkureeriva lehe süü oligi see, et ta ei kirjutanud sellest, mis tegelikult toimus. Pigem avaldati kolhooside ja sovhooside piima väljalüpsi tabeleid.
Hetkel kuum
Püüdsime olla paremad. Sel ajal ei olnud veel selge, mis tegelikult Lääne Elust saab. Kahe viimase aastaga oleme kasumis, kuid investeeringute tõttu ei ole aktsionärid veel dividende saanud. Ehk järgmisel aastal.
Isiklikult arvan, et läänemaalastele piisab ühest ajalehest. Siin ei ole niipalju uudismaterjali, et mõlemat lehte täita. Kui reklaami ja uudiseid oleks rohkem, võiks ka Lääne Elu ilmuda viis korda nädalas. Oleme selle peale mõelnud.
Hetkel tahame muuta kohaliku ajalehe esikülje värviliseks ja parandada fotode kvaliteeti.
Ei. Raadio tõttu ei jää meil reklaam lehte saamata. Kui kohalik raadio oleks väga tugev, ehk siis. Praegu on ta siiski muusikaraadio. Nende uudised ei kata seda, mida pakub lugejale Lääne Elu.
Ausalt öeldes ei maksaks keegi meelsasti oma taskust midagi ära. Mina kui eraettevõtja jätaksin pigem selle raha endale, aga mul pole valikut. Pealegi võidab müügimaksu pealt linn.
Ma usaldan praegust linnapead ja tean, et laekunud müügimaks läheb linna heakorra jaoks.
Ta võib huvi tunda, sest uudishimu on inimlik, kuid oma rahakoti sisust ma ei räägi.
Võin öelda, et ma ei tee kõiki investeeringuid oma kasumi arvelt. Olen tüüpiline eraettevõtja, kes on sunnitud ettevõtluse laiendamiseks laenu võtma. Kui sa oled edukas, siis ei tarvitsegi alati panka minna. Osad pangad tulevad ise sinu juurde.
Ma ei tooda ja ei investeeri lõputult. Ühel päeval olen ma kasumis ja siis hakkan lihtsalt elama.
Ma ei osanud seda oodata, kuigi mind on eelnevaltki kandidaadina üles seatud. Isiklikult arvan, et tiitli omistajad oleks võinud veel paar aastat oodata.
Olin pikka aega seotud ainult ajalehe Lääne Elu projektiga ja kaubandusega hakkasin tõsisemalt tegelema alles aasta tagasi. Nüüd on Haapsalus avatud kolm kauplust, mida võin endaga seostada.
Ma ei ole seda meelt, et kui ärimees teeb midagi ära, peab ta kohe midagi selle eest saama. Lihtne on tiitleid välja jagada, pankrotti on samuti väga kerge minna. Sellisel juhul on aasta ärimehe tiitel antud valele inimesele.
Ühe aasta suudab iga ärimees vastu pidada. Kui tiitel oleks antud varem ajalehe loomise ja elushoidmise eest, ei oleks ma saanud seda ainuisikuliselt vastu võtta. Ajaleht Lääne Elu loodi mitme mehega ja see on kollektiivne looming.
Kindlasti. Urmas Sukles on Haapsalu linna jaoks väga palju teinud, kuid tiitli omistamisega võiks veidi oodata.
Ta on hetkel ikkagi linnapea ja aasta ärimehe nimetuse andmine tunduks kuidagi küüniline. Kui Sukles ei ole enam linnapea, võiks talle jagada igasugu austavaid nimetusi.
Esimese kahe mehe puhul ei ole mulle küll selge, mille eest neile see tiitel omistati.
Kui üldse on vaja kellelegi tiitleid jagada, võiks neid anda tootjatele.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele