20. veebruar 1997
Jaga lugu:

Riik peab arvestust oma vara üle ühikutes

Vara väärtust me kahjuks välja tuua ei saa, kuna paljud varad, eriti hooned ja rajatised on inventariseerimata ja arvel nullväärtusega, mis tegelikult ei peegelda nende õiget väärtust, lausus rahandusministeeriumi riigivarade osakonna juhataja asetäitja Indrek Prank.

Pranki sõnul kasutatakse riigivara arvestamisel ühikuid sellepärast, et vara on registris tükikaupa arvel.

Ligi pool riigivarast ehk 11 535 ühikut on keskkonnaministeeriumi bilansis. Suuruselt teisel varavaldajal, haridusministeeriumil, on alla 2000 ühiku varasid. Maavalitsustest on enim vara, üle 160 ühiku, Saare ja Viljandi maavalitsusel.

Vara number ei ole lõplik, kõik varad ei ole veel registreeritud ning pidevalt tuleb juurde täiendusi ja täpsustusi, lausus Prank. «Kui soetatakse varasid juurde, siis need võetakse meil arvele. Jälgime kõiki riigivaraga tehtavaid tehinguid -- kui neid müüakse, renditakse või vahetatakse valitsejat,» lisas ta.

Riigile kuuluva vara hulgas on palju sellist vara, mida riik ei vaja riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks, tunnistas Prank. Ta avaldas lootust, et selline vara müüakse tulevikus ära.

Riigivara, näiteks hoone müümisel teatatakse sellest riigivara registrile, mis omakorda teatab müügisoovist kõigile riigivara valitsejatele. See on selleks, et järele küsida, kas keegi soovib seda vara riigivõimu teostamise otstarbel, selgitas Prank.

Kui teised riigirava haldajad soovivat mingit müüdavat riigivara enda käsutusse saada, siis langetab lõpliku otsuse valitsus. Kui valitsus siiski otsustab, et mingit vara ei ole vaja, siis pannakse see müüki enampakkumise teel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum