«Siin ei saa valitsus sekkuda, vaidlusele peaks lahenduse andma kohus,» kommenteeris Varul. Tema sõnul apelleerivad välispangad oma pöördumises vastastikuse investeeringute kaitse lepingule.
Ookeani pankrotihalduri abi Urmas Arumäe ütles, et investeeringute kaitse lepingule ei saa välispangad apelleerida, kuna nad andsid laenu äriühingule ja investeeringu tegi äriühing.
Tema sõnul on imelik, et valitsus Soome suursaatkonna kaudu saabunud pankade pöördumise üldse oma istungi päevakorda võttis, kuna Eestis kehtib võimude lahususe printsiip ja valitsuse pädevuses pole arutada kohtulahendeid.
Arumäe sõnul tunnistas Tallinna linnakohus Ookeani ja pankade vahel sõlmitud pandilepingud õigustühiseks, kuna lepingute sõlmimisel ei järgitud kehtivat seadusandlikku korda.
Välispankade esindaja Kalle Pedak ütles, et kuna pöördumine valitsuse poole on konfidentsiaalne, puuduvad temal volitused seda kommenteerida.
Ookeani pankrotihalduri Arno Mägi sõnul on üsna ebatõenäoline, et valitsus välispankade taotlusele vastu tuleb. Tallinna linnakohus mõistis välispankadelt Ookeani kasuks välja 2,8 miljonit USA dollarit, mille Ookean oli jõudnud varem ühe laeva müügist pankadele üle kanda.
Mägi sõnul muudab asja kurioosseks see, et välispangad kaebasid Tallinna linnakohtu otsuse edasi, kuid jätsid seejuures tasumata riigilõivu 14,5 miljoni krooni ulatuses.
Kohus ei võtnud välispankade kaebust arutlusele ja pangad esitasid ringkonnakohtule erikaebuse, milles palusid ennast vabastada riigilõivu tasumisest. Kohus erikaebust ei rahuldanud ja pangad esitasid samasisulise erikaebuse ka riigikohtule. Riigikohtu loakogu peab mõne päeva pärast otsustama, kas see kaebus riigikohtus arutusele tuleb.