Venemaa turul on kõik Eestist võrdsemad

Venemaa ravimite registri koostajate korraldatud seminar Küprosel tuletas järjekordselt meelde, et Eesti senine idasuunaline asjaajamine välis(majandus)poliitika valdkonnas on Eesti ettevõtjale, kes oma toodangut Venemaale müüb, toonud pigem kahju kui kasu. Seminari eesmärk oli tutvustada Venemaa-poolset nägemust ravimite tootmisel ja impordil lähiaastatel. Kui Lätit ja Leedut peeti nagu omadeks, siis Eesti positsioon oli algul üpris ebamäärane. Edaspidine suhtumine meisse näitas aga, et poliitikute kähmlemised ei olnud mõjutanud ravimite vallas tegutsejaid.

Kui raskelt läheb turumajandusele üleminek Venemaal, näitas Venemaa farmaatsiaassotsiatsiooni presidendi Aleksandr Apazovi ettekanne, milles põimusid läbi hea tahe turumajanduse poole liikuda ning püüe reguleerida kogu ravimite tootmist selliselt, et tagada omamaisele tootmisele eelispositsioon.

Venemaa valitsus peab elanikele ravimite kättesaadavuse tagamiseks tegema kopsakaid kompensatsioone eelarvest. Sellega põhjendati kohalikule tootjale soodustuste loomise vajadust maksudest vabastamise, ravimite veosoodustuste jms kaudu.

Oluline koht on siin ka sisseveetavate ravimite registreerimise nõuete karmistamisel. Igal juhul on kogu majandussoodustuste kompleks tänaseks teotahtelisele Venemaa ravimitootjale loonud head võimalused tulusaks tootmiseks. Tallinna farmaatsiatehas püüab olukorda ära kasutada ning Moskva lähistel käivitatava tehasega jõuda konkreetsete tegudeni.

On kahju, et Eesti riik, erinevalt lääneriikidest, omamaiste toodete idasuunalist eksporti soodustada ei taha. Ettevõtjad on otsa lahti teinud ja alustanud tollimaksu vältimiseks tootmise viimist Venemaale.

Farmaatsiatehase seisukohast on Eesti poliitikud Toompeal teinud vaid ühe mõistliku otsuse -- jätsid riigi ravimiameti likvideerimata. Iga välisriik, kus farmaatsiatehas soovib oma ravimeid registreerida, küsib kõigepealt kohaliku ravimiameti soovitust ravimite kvaliteedi kohta.

Seminaril sai ka selgeks, et nõuded Venemaal ravimite registreerimisel ühtlustuvad Eestiski esitatavate nõuetega. Ja muidugi, Eesti peab maksma ühe ravimi registreerimiseks 10 000 dollarit. Läti ja Leeduga võrreldes (ja Venemaa turul konkureerides) oleme jällegi ebavõrdses olukorras. Sealne riiklik kaasaaitamine eksporditingimuste loomiseks mitte ainult sõnades on aidanud luua neis vabariikides ravimitootmiseks vajalikke seadmeid tootvate suuremate ja esinduslikemate läänefirmade esindusi, kustkaudu toimub väga vilgas tegevus Venemaaga ja teiste «endistega».

Venemaa on hiigelsuur turg ja nüüd on see ka kõigile avatud. Enamikule soodustustega. Meie poliitikute soovunelm teha Eestist sild ida ja lääne vahel on jäänudki unelmaks. Eestist on saanud sillaalune sissesõiduhoov, kuhu sageli jäetakse prügi ja kus klaaritakse lõputult vaid omavahelisi arveid. See, et meie ei saa sinna kauplema minna, ei tähenda veel seda, et sealt siia ei tulda!