Pankade kasum vähenes väärtpaberitulude arvel

Väärtpaberitehingute tulude osa pankade kogutulus on kuu aja jooksul vähenud rohkem kui poole võrra. Kui jaanuaris moodustas tulu väärtpaberitehingutelt tublisti üle kolmandiku pankade kogutulus, siis veebruaris oli see kahanenud keskmiselt 15% peale. Väärtpaberitelt saadud tulu osakaal kogutulus on suurim Tallinna Pangal, kes jaanuaris sai väärtpaberitelt 60% ja veebruaris veerandi kogutulust.

Forekspanga ja Hoiupanga kasum vähenes veebruaris umbes miljoni krooni võrra, Tallinna Panga kasum vähenes üle nelja miljoni krooni. Hansapanga kasum vähenes 30 miljoni krooni võrra, kuid panga jaanuarikuu kasum oli Hoiupanga osaluse müügist saadud erakorralise tulu tõttu tavalisest suurem.

Veebruaris on pankade kasumis kasvanud n-ö traditsiooniliste pangatulude (intressitulud, komisjonitasud ja valuutavahetustehingute tulud jm) osakaal.

Forekspanga osakonnajuhataja Piret Villmani sõnul soodustas väärtpaberitulude kasvu jaanuaris kuu esimesel kümnel päeval börsil valitsenud aktsiahindade tõus. Ta prognoosis, et märtsis pole väärtpaberite osatähtsuse kasv nii suur kui eelmistel kuudel, kuna pole näha, et börsile tuleks uusi aktsiaid.

Äripäeva aktsiaanalüütiku Toomas Truuvergi sõnutsi ootas turg pikka aega pankade veebruari majandustulemusi. «Põhiliselt pakkus huvi see, milliseks kujunevad pankade kasumid, kui tulu väärtpaberitelt on vähenenud,» märkis ta.

Avaldatud tulemustele reageeris börs eile hinnatõusuga. Hoiupanga aktsia tõusis 102,9 kroonile. Tallinna Panga aktsia tõusis 62,75 kroonile. Hansapanga aktsia tõusis 207 kroonile ja Forekspanga aktsia tõusis 151,8 kroonile. Eile õhtul väärtpaberibörsile saadetud teates oli Ühispanga kasum veebruaris 8,2 miljonit krooni, Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühine kasum oli 10 miljonit krooni.