Tallinna linn põeb hambavalu

Ma ei ütleks, et praegune olukord oleks kuidagi eriti hull. Niikaua kui on olnud ametnikke, on olnud ka vigu ja kuritarvitusi. See tõde kehtib Vana-Egiptusest peale, kuna nii eksimused kui pahateod on inimlik nähtus.

Kui tõmmata jällegi paralleele meditsiiniga, siis ravi tulemusel saab 90 protsenti inimestest ju terveks. Kui aga patsientide hulka satub üks, kellel röntgen kopsupõletikku ei näita, ja kui me ta kaotame, siis tekivad kohe jutud, et arstid ei tea ja ei tee midagi. Sama lugu on linnaga. Kui midagi läheb valesti, kui me ei saa oma tahtmist, kui piiratakse meie õigusi, pistame kisama, et kõik ametnikud on halvad.

Eriti valusad on muidugi küsimused, mis puudutavad otseselt iga linnakodanikku, näiteks korterid. Mõne tehase ärastamine on lihtrahvale puhtteoreetiline küsimus, korter aga midagi väga hingelähedast, armast ja oma.

Minu arvamus on, et nn korteriskandaal oli ajakirjanduses tublisti üle paisutatud.

See 231 on täiesti suvaline number, kuna eksisteerib väga erinevaid nimekirju. Alguses oli 50 korteri nimekiri, siis tuli 181 korteri nimekiri, seejärel 231 korteri nimekiri...

Revisjonikomisjonil on tegelikult kümneid kordi rohkem andmeid, kui on imbunud ajakirjandusse. Tänaseks olen loobunud korterite kokkulugemisest ja meie kõige värskemat nimekirja nimetan «poolteise kilo nimekirjaks».

Kõnealuse 231 korteri hulgas on tegelikult kõik kesklinnas erastatud korterid, mille puhul on kasutatud mitmeid skeeme. Mina küll ei julge öelda, et kõik need tehingud või isegi suurem osa nendest oleksid olnud ebaausad või seadusevastased.

Meil on juba täna käes peaaegu kõik Tallinnas erastatud korterite nimekirjad, kuid nende kontrollimine võtab väga palju aega. Kardan, et lõplikke järeldusi saab teha alles volikogu järgmine või ülejärgmine koosseis.