18. märts 1997
Jaga lugu:

Riigihangete ametil on õigus tühistada menetlusi

Riigihangete seaduse muudatused jõustusid 8. jaanuaril. Muutus kaebuste menetlemine. Varem seaduses sätestatud kord ei olnud nende lahendamiseks piisav. See nägi ette osapoolte vahelise kokkuleppe saavutamist. Kui seda ei saavutatud, ei olnud ka ostjapoolse selge seaduserikkumise korral riigihangete ametil alust lahendada kaebust pakkuja kasuks.

Riigihangete seaduse parandusega on ameti õigusi laiendatud. Kui ostja on teatud seadusesätteid rikkunud, siis on ametil kohustus pakkumiste menetlus tühistada. Seaduses on selleks sätestatud seitse juhtumit. Sealjuures peab amet tühistama kogu pakkumise menetluse, kuigi kaebaja võis esitada kaebuse vaid mõne konkreetse protseduurireegli rikkumise kohta.

Seadusemuudatusega ei ole oluliselt muutunud kaebuste esitamise kord. Kui pakkuja leiab, et tema õigusi on rikutud, saab ta esitada ametile protesti. Riigihangete amet on kohustatud koos ostjaga kaebuse läbi vaatama viie päeva jooksul. Ametile ei saa protesti esitada vaid eduka pakkuja valiku peale. Sellekohase kaebuse saab esitada riigihangete ameti juures tegutsevale vahekohtule. Samuti saab vahekohtule esitada edasikaebuse riigihangete ametis toimunud protestide läbivaatamise suhtes, kui see ei rahuldanud pakkujat.

Vahekohtus on kolm liiget -- ühe valib pakkuja, ühe ostja ja üks on riigihangete ametist. Kohtu otsus peab olema resultatiivne -- kas rahuldab või ei rahulda kaebust.

ostja ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume ja nende suhtelist tähtsust

ostja ei ole teatanud pakkumise kutse dokumentide sisu muutmisest kõigile pakkujatele

ostja on rikkunud pakkumuste avamise korda

ostja on kasutanud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses

ostja on pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga, välja arvatud piiratud pakkumise või kaheetapilise pakkumise esimese etapi korral

ostja ei ole eduka pakkuja väljaselgitamisel juhindunud pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumitest ning nende suhtelisest tähtsusest

ostja ei ole enne pakkumismenetluse alustamist ametile kirjalikult teatanud piiratud pakkumise, hinnakoteeringu näitamisega pakkumise või riigihanke ühelt pakkujalt teostamisest

Kodu turvalisuse olulisemad kompo- nendid on korralik turvauks koos korraliku ukseraami ja turvalukuga, samuti aknavõred ja soovi korral ka signalisatsioon. Ust koos kinnitusega ja lukke ei saa vaadata eraldi, nad on osad, mis moodustavad ühtse terviku. Turvalukkude kohta loe 2. märtsi Äripäevast.

Ust valides peab klient ise tähelepanu pöörama väga mitmetele detailidele.

Turvaukse tellimisel tuleb silmas pidada kõigepealt seda, et uks oleks valmistatud piisavalt tugeva konstruktsiooniga. Välimine ukseleht peab olema minimaalselt 2--4 mm paks, et pidada vastu puurimisele ja saagimisele. Kui ukseleht on õhem, siis tuleb paksemaid plaate kasutada vähemalt lukukorpuse ümber. Samuti peavad ukse sees olema risttalad, et ust ei saaks tugeva jõuga nn lõõtsaks kokku suruda. Ukse tellijal on konstruktsiooni tugevust ise raske hinnata, küll aga võiks uksevalmistajalt uurida, kuidas nad oma uksi teevad.

Edasi tuleb silmas pidada, et uks avaneks kindlasti väljapoole ja välimine ukseleht peab ulatuma üle ukseraami siseserva vähemalt 5 mm või rohkem. Ukse ja emaraami vahele ei tohi jääda suuremat vahet kui 2--3 mm. Mida suurem on vahe raami ja ukse vahel, seda kergem on sinna kangi vahele suruda ja ust lahti kangutada.

Ukse raam peab olema kinnitatud seina külge tugevate pikkade teraspoltide või varrastega. Ukse tugevust hingede poolt saab tõsta kasutades kas turvapoltidega turvahingi või turvapolte ukseraamis. Ukse kinni olles ulatuvad need poldid ukse sisse ning hingede läbisaagimise korral hoiavad ust kindlalt paigas.

Kuna metallist turvauks on suhteliselt raske, siis peaks kasutama kuullaagritel liikuvaid hingesid. Sellisel juhul on ukse liikumine kerge ning uks ei vaju ära.

Turvauksel peab olema ilmtingimata ka turvalukk. Kui uksel on tavalukk juba olemas, siis turvalisuse huvides tuleb lisalukuna ilmtingimata kasutada turvalukku. Turvauksele lukke valides tuleb silmas pidada, et vähemalt ühel lukul oleks nn sõltumatu lingikeel. Iselukustavatel lukkudel väljub lukukeel automaatselt lingikeele liikumise peale ja jääb tihedalt lukuvastuse sisse. Ukse avamiseks tuleb ust suruda raami suunas, vastasel juhul liigub lukukeel väga raskelt. See aga tähendab, et uks peab olema raami sees vetruv, mis ühtlasi vähendab tema turvalisust. Seepärast peabki vähemalt ühel lukkudest olema ka lingikeel, et oleks võimalik ukse vetruvust raamis reguleerida minimaalseks ja tagada lukukeele kerget käiku. Uksel peaks olema ka silm ja tugev kett. Soojus- ja müraisolatsiooniks tuleb kasutada mittepõlevaid materjale, nagu näiteks kivivill.

Turvaukse tellimisel ärge usaldage firmasid, kes pakuvad nn turvaust koos lukuga 2000 krooni eest. Ainuüksi korralik turvalukk maksab vähemalt 600 krooni. Odava ja kergelt lahtimuugitava lukuga pole aga metalluksel turvauksena mingit mõtet.

- korralik firma, kes annab ka konsultatsioone

- garantii vähemalt üks aasta

- tugev konstruktsioon

- uks peab avanema väljapoole

- minimaalne ukse ja raami vahe (2--3 mm)

- kasutatakse turvahingi või turvapolte raamis

- uksel on turvalukk

Jaga lugu:
Hetkel kuum