Pankrotiseaduse vastuolud

Justiitsminister Paul Varul toob välja olulisemad muudatused 1. veebruaril kehtima hakanud pankrotiseaduses.

- Varem loeti pankrotimenetlus alanuks pärast pankrotiavalduse esitamist. Nüüd ei alga pankrotimenetlus automaatselt, vaid kohus otsustab määrusega, kas alustada või mitte.

- Võlausaldajatele ja halduritele on pandud kohustus pärast pankroti väljakuulutamist veenduda, kas ei ole võimalik läbi viia tervendamist. Haldur peab võlausaldajate koosolekul esitama oma tervendamise kava või põhjendused, miks ei ole tervendamisprotsess võimalik. Otsuse likvideerimise või tervendamise kohta langetab üldkoosolek. Kohus peab selle otsuse kinnitama.

- Kui kohus on nõuete lõpparuande kinnitanud ning pankrotimenetlus on lõpetatud, on võlausaldajatel õigus otsustada, kas ettevõte jätkab tegevust või mitte. Vana seaduse järgi lõppes ettevõtte tegevus koos pankrotimenetluse lõpetamisega.

- Halduril on kohustus esitada oma seisukoht pankrotipõhjuste kohta. Kui on tegemist kuriteoga, peab pöörduma prokuratuuri ja algatatakse kriminaalasi. Tuvastades raske juhtimisvea, peab esitama kahjuhüvitamisnõude raskes juhtimisveas süüdi olevate isikute vastu. Muudel põhjustel ei järgne konkreetset süüdlaste vastutust.

- Uus seadus sätestab haldurile iga kolme aasta tagant ümberatesteerimise nõude. Kui halduri peale on kaebusi, võidakse ta jätta atesteerimata. Kui kolme aasta jooksul aktiivselt tegutsenud halduri peale kaebusi ei ole, atesteeritakse ta automaatselt. Lähikuudel kehtestab valitsus atesteerimise korra. Uued atesteerimisnõuded hakkavad kehtima 1. jaanuaril 1998. aastal

- Vähendamaks pankrotimenetluse kulusid, ütleb seadus, et kui haldur võtab endale abilisi või esindajaid, peab ta maksma neile oma tasu arvel.

- Kulusid oma ülesannete täitmisel võib haldur teha ainult pankrotitoimkonna nõusolekul. Kui kohus pärast leiab, et kulud on üleliigsed, siis arvatakse need pankrotihalduri tasust maha. Kuna pankrotitoimkonna liikmed vastutavad solidaarselt, on halduril õigus vastav summa pankrotitoimkonna liikmetelt tagasi nõuda.

- Pandiga tagatud nõuded.

- Palganõuded ja töölepingu lõpetamise hüvitused, puhkusetasu jms.

- Makstakse välja kahe kuu keskmine palk, mis omakorda ei ületa vabariigi kahe kuu keskmist palka.

- Maksuvõlad.

- Kommertspandiga tagatud nõuded -- see jõustub 1. jaanuaril aastal 2000. Seaduse loojad eeldavad, et selleks ajaks on kommertspandi osakaal vähenenud ning selle asemel kasutatakse hüpoteeki.

- Maksunõuete intressid, mis varem kuulusid kolmandasse järku, kuuluvad nüüd neljandasse.

Pankrotihaldur Tiina Miti sõnul ei arvestanud seaduseloojad mitmeid haldurite poolt tehtud ettepanekuid, näiteks selles osas, mis puudutab halduri raamatupidamiskohustusi.

«Kui on tegutsev firma ja sinna jääb tööle sama raamatupidaja, kas haldurina pean tegema sellele portfelli- või teivasfirmale algusest peale bilansi ja vastutama, et see oleks õigesti tehtud? Reeglina ei ole mul selleks ei võimalusi ega raha. Uue seaduse järgi olen ma selleks kohustatud, aga küllap ma oskan pärast põhjendada, miks ma seda teinud ei ole,» räägib Mitt. Haldurid peavad vajalikuks, et pankrotis oleva firma jaoks töötaks konkreetne raamatupidamistoimkond.

Ma ei näe, et eriliselt kaitseb. Varem algas pankrotimenetlus siis, kui avaldus läks kohtusse, nüüd kümme päeva hiljem, kui kohus teeb sellekohase määruse. Tegelikult hakkasid ka varem teatamised ja arestimised pärast kohtu määruse tegemist.

See, et menetluse algus lükkub kümne päeva võrra edasi, ei ole positiivne, vaid kahjulik. See tähendab, et kümne päeva võrra on vähem aega kuulutada tehtud tehinguid tagasiulatuvalt kehtetuks. See ei kaitse ei võlgniku ega võlausaldajate huve.

Mis puudutab tervendamist, siis see võimalus oli ka enne, ent küsimus on selles, palju on neid haldureid, kes ekspertide abita suudavad ise tervendamiskava välja töötada.

Pealegi ei ole praktikas nii, et pärast võlgadega ühele poole saamist, on alles kogu vara, seadmed ja veel rahagi, mis on ettevõtte tegevuse jätkamise eelduseks.

Kuigi uues seaduses on eraldi peatükk -- juhtimisveas süüdi olevad isikud --, ei tähenda, et see kõik väga hästi paika paneb. Kuidas haldurid hakkavad kahju välja tooma? Palju on üldse haldureid, kes on võimelised sellisel tasemel töötama?

Väga positiivne. Teisalt aga ei anna seadus haldurile võimalust teha tööd nii, et ta hiljem, kui on kahjustanud võlausaldajate huve, end kaitsta suudaks.

Haldurite ümberatesteerimine on vajalik, ent mujal maailmas sõltub halduri kvalifikatsioonist ka tema töötasu. Eestis mitte, nii et andekas haldur peab pankrotitoimkonnaga töötasu osas ise kokkuleppele jõudma.

Rõõmustada selle üle, et pankrotimenetluse kulusid saab vähendada, ei maksa. Selle võrra väheneb ainult töö kvaliteet.