Järgmise aasta 1. jaanuaril peaks elektri keskmine hind tõusma käibemaksuta 51 sendini kilovatt-tunni eest, kusjuures hinnatõus ootaks ees ainult madalpingetarbijaid.
Hinnakomisjoni ettepaneku kohaselt on kodutarbija põhitariifiks alates käesoleva aasta 1. maist kuni aasta lõpuni 60 senti/kWh ja alates 1. jaanuarist 1998. aastal 65 senti/kWh koos käibemaksuga.
«Niisugune ettepanek leidis ka majandusministeeriumis aktsepteerimist,» kinnitas majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg. «Hinnatõus on siis kahes etapis -- käesoleva aasta 1. mail ja järgmise aasta 1. jaanuaril.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööstustarbijatele aga järgmise aasta 1. jaanuaril hinnatõusu olla ei saa ning see tuleb arvatavasti alles 1998. aasta sügisel.»
Hinnakomisjon arvestas omapoolsete uute tariifide kehtestamise ettepanekus nii tootjate nõudmisi kui ka ettevõtete kulude kokkuhoiu programme lähiaastateks.
Konfliktile, mis oli õhus eeskätt seoses riiklike eelarveliste asutuste oluliselt suurenevate kulude katmisega, pakuti lahendusena välja kompenseerida need elektri hinna tõusuga kaasneva käibemaksu suurenemisega laekuvate vahendite arvel.
Hinnakomisjoni pakutud elektri hind oli oluliselt madalam, kui taotles Eesti Energia, eeskätt silmas pidades kodutarbijale tehtavaid tegelikke kulutusi -- 80 senti/kWh.
«Kodutarbija suhtes kehtestatav uus hind 60 ja 65 senti/kWh on osale elanikest küllaltki raskesti talutav,» märkis komisjon oma ettepanekus.
Sellest tulenevalt peab komisjon vajalikuks sotsiaalabi suurendamist elektrienergia hinna tõusust tuleneva käibemaksu juurdekasvu arvel, mis moodustab alates maist aasta lõpuni ligikaudu 25--30 miljonit krooni.
Hinnakomisjon peab otstarbekaks ka madalpingetarbijate doteerimise järkjärgulist lõpetamist kõrge- ja keskpingetarbijate poolt.
Ettepanek uute kehtestatavate hindade kohta vähendab oluliselt kodutarbija doteerimist, mis tänavu seitsme kuu jooksul moodustaks hinnanguliselt ligikaudu 70 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hinnakomisjoni töö pole omapoolse ettepaneku esitamisega veel sel aastal lõppenud.
«Majandusminister on palunud, et hinnakomisjon jätkaks tegevust,» lisas Hamburg.
See tegevus oleks eelkõige analüüs, missugused oleksid need võimalikud investeeringud, mida saaks teha selle uue hinna arvel. Majandusministeerium läheb valitsusse taotlema keskmist ja kodutarbija hinda. «Siis me saaksime otsustada, missugused peaksid järgmise aasta lõpus olema need võimalikud hinnatõusu tendentsid. Seejärel võime juba hakata ette valmistama hinnatõusu tööstustarbijatele tuleva aasta sügisel,» rääkis majandusministeeriumi asekantsler.