Kallo sõnul on mitmeid näiteid Põhjamaadest, kus kesklinnas asuvad sadamad on munitsipaalomanduses.
Kesklinna sadam tahetakse kujundada reisisadamaks, viies kaubad järk-järgult üle Muugale, aga see on pikaajaline protsess, märkis Kallo. «Linn tahab lähtuda komplekssusest sadama, juurdepääsuteede ja sadama ümbruse hoonestamises, praegu ei käi aga sadama ja linna infrastruktuuri areng käsikäes.»
«Ministeeriumil ei ole täna üht ainuvõimalikku seisukohta,» ütles teede- ja sideminister Raivo Vare. «Juhul, kui peaks minema nii, nagu Tallinn tahab, tuleks teha ka otsustusi nende vägagi suurte investeeringute suhtes, mida on kesklinna sadamas teinud riik, mitte linn,» märkis Vare.
«Ma ei väida sajaprotsendiliselt, et Tallinna Sadam peaks jääma ühtseks, enne kui mul on pilt selge uuringute suhtes, aga ma ei välista seda varianti, rääkis Vare.
«Me ei taha kesklinna sadamat Tallinna Sadama koosseisust ära anda,» ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap. Kui me killustame sadamat, tekib juhtimisstruktuuride muutus, mis toob juurde bürokraate, meie aga tahame juhtimisstruktuurides töötajate arvu vähendada, lausus Sarap, lisades, et linnal pole ka sadama juhtimiseks vajalikku oskusteavet.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.