6. aprill 1997
Jaga lugu:

Pangad kardavad kasumiraha vähenemist

Tallinna Panga riski- ja varahaldusdivisjoni direktori Rändy Hütsi sõnul vähendab kapitali adekvaatsuse suurendamise nõue kaugemas perspektiivis panga kasumlikkust. Tema sõnul ei mõju muutus siiski kohe ja seetõttu pole vaja panga selle aasta kasumiprognoose üle vaadata.

Kohustuslike reservide mahu suurendamise tõttu vähenevad pankade vabad vahendid ja seetõttu võivad lühiajalise laenu intressimäärad tõusta, ütles Hütsi.

Hansapanga finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasukese sõnul võib keskpanga nõue, milles seotakse kohustuslik reserv välismaalt laenatud raha hulgaga, viia naljaka situatsioonini, kus pangad peaks hakkama likvideerima keskvalitsuste võlakirjade portfelli ja paigutama raha lääne kommertspankadesse.

Sellega seoses võtavad pangad üles sealseid riske, loobutakse likviidsusest ja ollakse vähem konservatiivsed, märkis Raasuke. «Ma ei usu, et see oli algselt Eesti Panga plaan,» lisas ta.

Tallinna Panga nõukogu aseesimehe Targo Rausi sõnul võib Eesti Panga suurenenud nõudmiste taga täheldada rahvusvahelise valuutafondi (IMF) suunavat mõju.

IMFi Eesti esindaja Dimitri Demekas lükkas Rausi väite ümber, öeldes, et kõik Eesti Panga rakendatud meetmed on küll IMFi esindajatega jutuks olnud, ent mingit survet pole valuutafond avaldanud. Demekas ütles, et IMF toetab igati Eesti Panga rangemaid nõudeid, kuna see suurendab kommertspankade usaldusväärsust.

Alates 1. juulist rakendab Eesti Pank kommertspankade suhtes nõuet suurendada kohalikele omavalitsustele laenatud raha riskikaalu 50 protsendilt 100 protsendile, piirata kassades asuva sularaha hulka kohustuslikes reservides 40 protsendilt 30 protsendile ja laiendada kohustusliku reservi baasi summale, mida pangad on välismaalt rohkem sisse laenanud kui sinna deponeerinud.

Alates 1. oktoobrist kehtib ka nõue suurendada panga kapitali adekvaatsust 8 protsendilt 10 protsendile. ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum