Probleemiks on suur tööpuudus, mis ulatub 7,5 protsendini. Euroopa ning mitme teise üleminekumajandusega riigi kõrval on see aga väike protsent.
Iseseisvumisjärgsetel aastatel on riigi kaubandus endise idabloki riikidelt ümber suunatud ELi liikmesriikidele, viimaste arvele langeb 70 protsenti väliskaubandusest. Suurimad kaubanduspartnerid on Saksamaa, Itaalia ja Austria.
Samas ei ole Janez Drnovsek huvitatud välisriikide investeeringute invasioonist ning näeb parema meelega, et see püsib «mõõdukal tasemel». Kodumaise tööstuse elavdamiseks on käivitatud erastamisprotsess.
Kuus aastat tagasi olid kõik ettevõtted riigi omanduses, tänaseks on erastatud 70 protsenti. Ülejäänud 30 protsenti on kavas erastada käesoleva aasta jooksul
Osas majandussektorites on erastamine kavas korraldada järk-järgult, iga juhtumit eraldi kaaludes. Sinna kuuluvad energeetika, telekommunikatsioonid, raudteed ja kaks suurimat panka.
Drnovsek on Sloveenia viinud mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni -- ÜRO, IMF, maailmapank, Euroopa nõukogu, WTO jt. Nüüd on ühinemine NATO ja ELiga peaministri suurprojekt.
Sloveenia on sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe ning eesmärgiks seadnud saada aastaks 2000 liidu täisliikmeks. Peaminister peab aga reaalsemaks tähtajaks 2002--2003, võttes arvesse «viimasel ajal ilmnenud suurt lahendamata probleemide hulka».
Sloveenia suurim soov on liituda NATOga, alliansiga liitumist pooldab enamik riigi kodanikke. Ühinemisele Euroopa Liiduga on toetus mõnevõrra väiksem. DI-DN