Juhtub see, et ta läheb lõpe-tamisele. Avaldatakse lehes teade, et selline ettevõte loetakse lõpetatuks ja siis hakkab toimuma likvideeri-
misprotseduur. Kohus määrab likvideerijad, need võtavad kokku võlausaldajate võlanõuded ja kui vara on, siis rahuldavad need. Pärast seda jaotatakse aktsionäride või osanike vahel vara laiali, kui seda alles jääb.
Kui hakata näidet tooma, siis ütleme, et mingile firmale, kes poodi omab, määratakse likvideerijad peale, kes siis müüvad selle poe sisuliselt tühjaks. Selle ettevõtte vara võib muidugi ka kellelegi teisele maha müüa, tähendab likvideeritakse juriidilist isikut, mitte seda poodi füüsiliselt. Tegevus võib ka üle minna: võib teha asutamisotsus ja asutada uue äriühingu ning vara võib sellele uuele äriühingule minna, see ei ole probleem.
Aga probleem on selles, et likvideerimisega on ilmselt päris paljudel inimestel idee, et saame võlgadest lahti. Protseduur ikkagi näeb nii ette, et kui võlad on üleval, siis alustatakse pankrotimenetlust. Praeguse seaduse järgi võib selles minna ka nende juhtkondade isikliku vara peale, kui tuvastatakse kuritahtlikkus. Nii et see pankrotiseaduse parandus, mis me detsembris tegime, oli tegelikult esimene samm mitmete sellelaadse lõpetamisega seotud probleemide lahendamisel.
Õiguskomisjon on likvideerimise asja mitmel korral arutanud. Ilmselt teeme äriseadustikku paar täpsustust, et kui ikka avaldused on esitatud, siis loetakse, et ettevõte on taotlenud jätkumist. Ma leian, et tähtaega -- 1. september -- ei tohi edasi lükata. See on tegelikult justkui meie ettevõtlusreformi lõpptähtpäev, edasilükkamine oleks taganemine. Kui kuupäev on ette nähtud, siis selleks ajaks tuleb seadusi täita. Kõikidel on olnud aega.
Mis temaga nüüd konkreetselt juhtub, see peaks välja tulema äriseadustiku täiendustest, mille eelnõu on minu teada ettevalmistamisel.
Praegu kehtiv seadus sõnastab küll, et ettevõte peaks olema äriregistrisse kantud 1. septembriks, aga meie oleme mõistnud ikka niimoodi, et dokumendid tuleb esitada 1. septembriks. Eeldan, et selline parandus peaks tulema ka äriseadustikku.
Ma olen täiesti veendunud, et ettevõtteid hakatakse likvideerima, kui ei ole avaldust esitatud.
See peaks nähtavasti olema selle registri ülesanne, kus nad registreeritud on, aga tõenäoliselt pannakse samuti see seadusetäpsustusega paika, kes seda tegema hakkab. Aga see on asja üks külg.
Teine külg on ikkagi see, et umbes kaks kolmandikku Tallinna äriregistri piirkonnas tegutsevatest äriühingutest ei ole veel registrisse tulnud. Kui nad nüüd tulevad viimastel kuudel, siis muidugi kahe kuuga me ei jõua neid ära menetleda, see võib minna isegi aasta peale. See on ju täiesti loomulik, et paari kuuga ei jõua seda ära teha, milleks oli aega kaks aastat.
Selliseid ettevõtteid on kokku umbes 10 000 ja samapalju, umbes 10 000, on ka meie registri aastavõimsus.
Ütleme näiteks, et augustikuus tuleb keegi ja toob firma dokumendid sisse, aga me jõuame selle menetleda alles järgmise aasta augustikuuks. Kui vahepeal on tal tarvis teha mingeid tehinguid, kus ta vajab äriregistrikoodi, siis ta lihtsalt ei saa seda teha.
Sellised asjad hakkavad kindlasti tulema, sest igal firmal on tegelikult tarvis nii äriregistrikoodi kui registrikaarti. Aga seda neil siis ei ole ja ei saagi lähemate kuude jooksul olema.
Nii et see mõjutab ettevõtete majandustegevust.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele