Igale pangale oma linn

Alles see oli, kui tuleviku-eestlane Jaanus Raidal üritas Otepääd maailmakaardile viia, ehitades sinna pompöösse avaliku käimla, millist tollal enne polnud nähtud ja mida käidi uudistamas ümberkaudsetest valdadestki. Nüüd on Lõuna-Eestis käivitumas järjekordne väikelinna üleslöömise projekt, mida seekord üritab vedada Eesti Maapank, kes on valinud oma ambitsioonide ohvriks viie tuhande elanikuga Tõrva linna koos seda ümbritseva Helme vallaga.

Äripäev tervitab Maapanga julget soovi lüüa kaasa regionaalpoliitilistes ettevõtmistes, seda enam, et riik on ennast oma portfellita regionaalministritega selles suhtes lootusetult kompromiteerinud. Siiani pole võimalik tuua ühtegi positiivset näidet selle kohta, et valitsus oleks suutnud väikelinnade arengule otsustavalt kaasa aidata, alati on pigem tegemist nii-öelda tule- ja näljakustutamisega tööta jäänud inimeste hulgas.

Pankurite tahtmine saata oma ajupotentsiaal ja kuni sada miljonit krooni maapiirkonda väärib tunnustust mitmest aspektist.

Esiteks aitaks see tublisti kaasa ettevõtluse arendamisele ja ettevõtluskeskkonna parandamisele. See omakorda kindlustab normaalse tööhõive Tõrvas ja sellega külgnevatel aladel, kuna luuakse juurde uusi ja täiustatakse juba eksisteerivaid ettevõtteid.

Need ettevõtted ja uued töökohad omakorda kindlustavad suurema maksude laekumise, millega kohalik omavalitsus saab korrastada infrastruktuurid ja lahendada rea sotsiaalküsimusi.

Teiseks annaks projekti õnnestumine tõuke ka teistele finantsasutustele ja väikelinnadele riigi abi ootamata otsida vastastikku kasulikke lahendusi, mis aitaks kohtadel elu edasi viia. Ninanipsu saaksid need asjamehed, kes arvavad, et ilma dotatsioonideta ja abirahata pole võimalik maaelu arendada.

Kolmandaks leevendaks see ebanormaalset olukorda, kus piltlikult öeldes pooled inimesed Lõuna-Eestist peavad Tallinnas tööl käima, et endale elatist teenida.

Ja lõpuks parandaks see kõik tublisti klientide usaldust Maapanga vastu, mis vahepeal on kippunud vägisi kaduma.

Kahtlemata on taolise pro-jekti puhul olemas ka oma ohud. Kui Maapank ennast tihedalt kohaliku linnavõimuga seob, võib see tekitada olukorra, kus teised finantsasutused Tõrvas enam löögile ei pääse ja kõik vähegi kandvad äriprojektid monopoliseeritakse Maapanga poolt.

Teisalt, kui linnavalitsusel on piiramatu Maapanga toetus, võib juhtuda, et selle võimu esindajad hakkavad ihaldama järjest suuremaid tükke kohalikust kinnisvarast, ettevõtetest jne, mis lõppkokkuvõttes võib viia käivitatud projekti väljasuremiseni.

Ilmselt pole näidislinna loomine panga jaoks, vähemalt esialgu, ka kuigi tulus, sest kohalikud ettevõtjad vajavad eelkõige pikaajalisi madala intressiga laene. Elanikkonna ostujõud on aga väike. Nii peab laenuandmisel olema eriti tähelepanelik, et raha ei jookseks niisama tuulde.

Maapank on turu vallutamiseks valinud oma tee -- lihtsam on olla kuulus Tõrvas kui Tartus või Tallinnas. Loodame, et panga ponnistused väikelinnas korda lähevad ja pankurid ning linnaametnikud ei lepi lihtsalt Potjomkini küla ehitamisega, kus paar avalikku objekti üles putitatakse ning kaevud ja postid müstilisteks energiaallikateks kuulutatakse.