Liiga suur ego segab edukat kauplemist aktsiaturul

Tahaksin alljärgnevas välja tuua mõned aspektid, mis muudavad kauplemise väärtpaberitega edukamaks, ja need, mis seda takistavad. Iseenesest ei pruugi nn alusvara (underlying) olla ainult väärtpaberid, kõik kehtib ka muu finantsvara -- valuuta, intressitoodete jne -- kohta. Tähtis on, et kauplemine käiks piisava aktiivsusega ja turulisi, kes infot endast läbi lasevad, püüdes seda mõtestada, oleks piisaval hulgal.

Börsilt laekuv põhimõtteliselt ühesugune (objektiivne) info võib olla turuosalistele erineva tähendusega. See on igati loomulik ja tõestamist ei vaja. Igal kauplejal tekib uudiseid lugedes oma arvamus. Võib näida, et tähtis on uudiseid õigesti interpreteerida, et kas uudis toob lõppkokkuvõttes kaasa aktsia hinna tõusu või languse.

Jah, see on ideaal -- õigesti ära arvata. Nimetagem seda asjale lähenemise ja otsuste tegemise teeks, mida juhib meie ego. Mida kindlam on arvamus millegi kohta, seda suurem on tõenäoliselt turuosalise ego, ulatudes võib-olla superegoni. Ent ehk on teisigi võimalusi, mis ei tugineks niipalju millegi äraarvamisele?

Järgmine tase võiks minu arvates olla: püüda ära arvata, mida enamik turuosalisi asjast arvab. Kui uudis on iseenesest positiivne, nt firma kasum suurenes, aga enamik turulisi ei pööra uudisele tähelepanu, siis aktsia hind ka ei tõuse. Firma võis nt täita täpselt kasumiprognoosi -- seega oli tegemist oodatud uudisega, mis järelikult polnudki enam nii väga uudis. Kokkuvõttes teeb börsil ilma investorite põhimass, kelle arvamust pole otstarbekas ignoreerida. Selles mõttes peaks ego arvestama investorite enamiku arvamusega.

Eesti aktsiaturul on rida sündmusi, mida investorite enamik on koteerinud suhteliselt kõrgelt: fondiemissioon, uusemissioon, seni esindamata sektori aktsia ilmumine järelturule, aktsia börsile viimine jne. Tehes panuse samale hobusele nagu investorite põhimass, olete tõenäoliselt varsti võidus, sest ostuhuvi viib aktsia hinna üles. Ent asjal on veel teisigi küllaltki olulisi ja tähelepanu väärivaid detaile.

Te peate olema esimeste panustajate hulgas, sest viimased reageerijad võidavad vähe, kui üldse. (Ses mõttes on analoogia püramiidskeemidega täielik: kui oled otsustanud kaasa lüüa, tee seda kohe. Veel parem on algatada ise uus mäng.)

Teine tähtis asjaolu on piisav ajavaru. Võib kuluda aega, enne kui investorite põhimass hakkab eelseisvat sündmust tähtsustama, sest mass tähendab inertsi. Võib kuluda kuid või isegi pool aastat, enne kui positiivne efekt korralikult küpseb ja täielikult maksvusele pääseb. Seega ei sobi ajavaru nõue nt optsioonide ostjaile, sest optsioon on kindla pikkusega. Võimenduse ja kiirete ostude-müükidega võib tõepoolest ka kiiresti teenida, ent tihtipeale ei luba see kõiki võimalusi ära kasutada, sest aeg surub liialt peale. Pikaajaline investor, ehkki opereerides väiksemate summadega, võib teenida lõpuks samapalju või isegi rohkem. Ära jäävad korduvad maakleritasud, optsiooni preemiad jne, pealekauba on uni rahulikum.

Tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele seigale, kus liiga suurele egole tuleb lõivu maksta. Turule on üldiselt ükskõik, kas teil oli õigus või mitte, turule pole tarvis midagi tõestada. Kui olete aktsiaga võidus, siis sisemine hääl võidurõõmutseb: näete, ma ju ütlesin! Ego tahab saada oma õigele otsusele kiiret kinnitust ja selleks kinnituseks on kasumi kojutoomine ja raporteerimine. Sellises seisus võib kasumi kasseerimine olla liiga varajane, õige tõus on alles tulekul.

Teisest küljest jälle, olles aktsiaga kaotuses, keeldub ego seda tunnistamast. Kui ego jääb visalt oma «õige» arvamuse juurde, võib kaotus minna üsna suureks. Tihtipeale arenevad sündmused mööda rada: kiire ja väike kasum, pikaajaline ja suur kahjum. Tekib võitude ja kaotuste asümmeetria, mis räägib paraku ego kahjuks.

Eelnevast lähtudes oleks minu arvates otstarbekas osta aktsiaid enne fondiemissioone ja börsile jõudmisi, kusjuures osta tuleks juba siis, kui on üksnes lootus nimetatud sündmuseks. Hea kaup on ka uusemissioonid. Kasumi kasseerimisega tuleks oodata. Tõus, mis on teie lootused isegi ületanud, ei anna alust aktsiaid veel müüa. Oma egole toetudes on riskimoment kindlasti palju suurem, emotsioonid võivad hakata ratsionaalse käitumise üle liialt domineerima.