• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurettevõtjad raputasid poliitikuid ja ministeeriumi

Otsige ise topelttollidest pääsemise võimalusi, soovitas pool aastat tagasi tollane välisministeeriumi asekantsler Raul Mälk Vene turu poole piiluvatele Eesti ettevõtjatele. Ettevõtjad järgisid Mälgu soovitust ja selle asemel et koos välisministeeriumi ametnikega Brüsselis ning teistes Euroopa linnades aega surnuks lüüa, asusid nad otsima võimalusi Eesti-Vene suhete parandamiseks.
Äripäev on seisukohal, et suurettevõtete assotsiatsiooni organiseeritud ekspeaminister Tiit Vähi ja Venemaa välisministri Jevgeni Primakovi kohtumine oli Eestile kasulik. Mida tihedamini toimub selliseid kõrgetasemelisi kohtumisi kahe riigi poliitikute vahel, seda kiiremini Vene turg Eesti firmadele avaneb. Eesti ja Venemaa ettevõtjate sidemed on olnud kogu aeg tihedad. Aktiivset kaubavahetust ja äri on seganud poliitikute ja välisministeeriumi ametnike suutmatus ja soovimatus kahe riigi vahelisi suhteid parandada.
Välisministeeriumi ametnikud põhjendavad oma tegemata jätmist sellega, et Venemaa ei soovi Eestiga suhelda. Vähi kohtumine Primakoviga näitas, et see nii ei ole. Tegelik põhjus on selles, et välisministeerium ei ole pööranud suhetele Venemaaga nii palju tähelepanu, nagu oleks pidanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigi võimetus ja soovimatus sundis ettevõtjaid ohjad enda kätte haarama. Tulemus on see, et ettevõtjaid hakati süüdistama Eesti mahamüümises. Hea läbisaamine Venemaaga peaks aga olema Eesti riigi majandus- ja välispoliitika üks peamisi alustalasid ja kui ettevõtjad soovivad koos ekspeaministriga aidata kaasa suhete parandamisele, siis on see igati kiiduväärt.
Suurettevõtete assotsiatsiooni aktiivsus suhete parandamisel oli positiivne ka selle poolest, et see raputas euroeufoorias unelevaid riigikogu liikmeid ja välisministeeriumi. Kindlasti peaks ettevõtjate lobitöö jätkuma, sest ainult see sunniks valitsust peale Brüsseli mõtlema ka Moskva peale.
Toimetuse arvates vastutab nõrga idapoliitika eest välisministeerium ja Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme. Normaalsete kaubandussuhete kehtestamiseks peaks valitsus tegema tihedat koostööd Eesti ettevõtjatega, keda võetakse Venemaal kuulda. Kahjuks on valitsus aga sellisest koostööst hoidunud. Kui Eesti riik tahab suhete parandamisel initsiatiivi üles näidata, siis tuleb esimese sammuna välja vahetada praegune suursaadik Moskvas. Seda on teiste hulgas peaministrile soovitanud ka teede- ja sideminister Raivo Vare.
Meil ei ole puudust inimes-test, kes suudaksid Moskvas Eesti riigi ja kodanike huve senisest palju paremini esindada. Kahjuks on aga president koos valitsusega kõik tugevamad diplomaadid suunanud euroasja ajama. Äripäeva arvates võiks Moskva suursaadiku ametikohta pakkuda näiteks Tiit Vähile.
Muidugi on Venemaaga raskem suhelda kui mõne Lääne-Euroopa või Skandinaavia riigiga. Tiit Vähi ja Jevgeni Primakovi kohtumine näitas aga, et neid raskusi on võimalik ületada ja et Eesti-Vene suhete normaliseerimine pole nii utoopiline ülesanne, nagu seda välisministeerium on avalikkusele pidevalt kurtnud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele