Börs oli fondiemissioonide lummuses

Eelmine nädal Eesti väärtpaberiturul kujunes igati põnevaks ja sündmusterohkeks. Aktsiate hinnad liikusid elavas kauplemises ülespoole, lüües järjest uusi rekordeid. Turul valitsenud tõusutrend kajastus ka indeksites. ÄP üldindeks tõusis nädalaga 31,84 punkti (+3,93%) ja sulgus reede õhtul 842,3 punktil. Indeksi uus rekordtase fikseeriti kolmapäeva õhtul 854,72 punktil.

Järelturul kaubeldi möödunud nädalal 51 erineva väärtpaberiga. Börsil ja börsivälisel turul kokku registreeriti 2674 tehingut nädalakäibega 427,5 mln kr.

Nädala üheks märksõnaks kujunes vaieldamatult fondiemissioon, olles kindlasti ka üks kiire hinnatõusu põhjustest. Tegelikult alles selle nädala esimestel päevadel jõustuvad emissioonid langetasid kauplemissüsteemi eripärast tulenevalt (tehing jõustub T+3 päeval) järjest aktsiate hindu: kolmapäeval langes Hansapanga aktsia hind 1:2 fondiemissiooni tulemusena 48,3%, 148 kroonile; neljapäeval Ühispanga aktsia 20:21 fondiemissiooni tulemusel 5,96%, 54,4 kroonile ja reedel EMV aktsia 1:2 fondiemissiooni tulemusel 50%, 900 kroonile. Kuna psühholoogiliselt mõjub aktsia hinna järsk langus aktsia hinnatõusu soosivalt (vähemalt Eesti aktsiaturul seda eeldatakse), oli turg kogu nädala elevil ja positiivsete emotsioonide mõju all.

Tegelikult võib öelda, et suurem hinnatõus toimus juba enne fondiemissioonide kajastumist aktsiate hinnas (sellisele võimalusele olid muide mitmed analüütikud ka vihjanud) ja nädala kahel viimasel päeval viis investorite soov teenitud kasum realiseerida börsi juba langusele. Neljapäeval langes ÄP üldindeks 1,74%.

Viimase börsiettevõttena pidas möödunud teisipäeval aktsionäride üldkoosolekut Forekspank. Nagu oodata võis, kinnitasid aktsionärid kõik juhatuse ettepanekud. Vastuse sai ka palju spekuleeritud teema võimaliku fondiemissiooni osas. Fondiemissioon jäi toimumata, kuna seni kehtinud põhikiri seda ei võimaldanud. Emissiooni teema on Forekspanga juhatuse esimehe Ivar Lukki sõnul kavas tõsiselt üles võtta järgmisel aktsionäride koosolekul.

Mitu tähelepanu väärivat uudist tuli möödunud nädalal Tallinna Panga kohta.

Neljapäeval teatas Tallinna Pank, et kavatseb rohkem kui 50% ülemärgitud sündikaatlaenu mahtu suurendada esialgu plaanitud 30 mln Saksa margalt 50 mln Saksa margale. Rahvusvahelise sündikaatlaenu märkimisel osalesid ligikaudu 20 välispanka. Samuti neljapäeval teatas BNS, et Tallinna linn plaanib müüa oma ligi 7protsendilise osaluse Tallinna Pangas. Aktsiapakk tahetakse müüa börsivälisel turul ühele ostjale. Eelnõu kohaselt ei tohi aktsia hind tehingus olla madalam kui tehingu toimumise päeval Tallinna väärtpaberibörsil. Arvestades, et päeva jooksul võib aktsia hind börsil päris märgatavalt muutuda ja et maaklerid annavad aktsiale müügi- ja ostuhinna, jätab selline hinna määratlus linnaisadele päris vabad käed.

Kolmanda märkimisväärse uudisena vahendas BNS Leedu Litimpeksi panga juhtide ütlust, et aktsiamüügi läbirääkimiste viimasesse vooru on jõudnud Tallinna Pank ja Poola Polish Kredyt Bank S.A. Kas Leedu ühe probleempanga, mis alustas hiljuti pärast kuuekuulist moratooriumi taas tööd, 30--50% aktsiate ostmine kõige parem mõte on, peab näitama tulevik.