- OMX Baltic−0,27%303,1
- OMX Riga−0,17%869,43
- OMX Tallinn0,35%1 994,9
- OMX Vilnius0,3%1 195,7
- S&P 5000,58%5 663,94
- DOW 300,62%41 368,45
- Nasdaq 1,07%17 928,14
- FTSE 100−0,32%8 531,61
- Nikkei 2251,56%37 505,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,62
- OMX Baltic−0,27%303,1
- OMX Riga−0,17%869,43
- OMX Tallinn0,35%1 994,9
- OMX Vilnius0,3%1 195,7
- S&P 5000,58%5 663,94
- DOW 300,62%41 368,45
- Nasdaq 1,07%17 928,14
- FTSE 100−0,32%8 531,61
- Nikkei 2251,56%37 505,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Müüt riigiametniku madalast palgast
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja Heiki Loodi sõnul on avaliku teenistuse seaduse mõte stabiilse ja lojaalse ametkonna kindlustamine. Küsimus on ainult selles, millise hinnaga stabiilne ametnikkond saavutatakse.
Teist aastat kehtiv avaliku teenistuse seadus loob ametikele suured eelised erafirmade töötajatega võrreldes.
See on ka üks põhjus, miks valitsus ei saa riigi halduskulusid kärpida. Näiteks üle kümne aasta riigiteenistuses olnud ametnikule tuleb koondamise korral maksta välja aastapalk, vallandamise korral aga talle asemele pakkuda mõnda teist töökohta riigiasutuses.
Samas pole paljude inimeste tööviljakus riigiametis kõrge. Üks anonüümseks jääda soovinud noor riigiametnik kirjeldab tavalist tööpäeva ühes majandusministeeriumi allasutuses. «Väga suur asi, kui inimene jõuab õigeks kellaajaks tööle. Siis luristatakse kohvi, loetakse ajalehti. Siis igaüks vaatab, olenevalt oma tujust, mida teha. Tuleb lõunatund, mis kestab täpselt nii kaua, kui palju inimene viitsib süüa või linnas uidata. Kord nädalas on nõupidamine, siis koju.»
Tema sõnul on neid, kes häbenevad mitte-midagi-tegemist ja liiguvad ringi, töötegemise nägu peas ja paber näpus. «Kelle eest me õieti varjame seda olukorda ja püüame jätta endast muljet, mida meis tegelikult ei ole?» küsib jutustaja.
Samas annavad avaliku teenistuse seadus ning määrus riigitöö tasustamise kohta asutuse juhile vabad käed preemiate ja lisatasude maksmiseks, kui jätkub vaid palgafondi. Ning palgafondi lisatasudeks tavaliselt jätkub, kuna fondi suurus määratakse töökohtade järgi, kuid tegelikkuses on töötavaid inimesi vähem ja paljud töökohad täitmata.
Jutuajamistest riigiametnikega jääb mulje, et preemiaid, hüvitusi, välisreise jmt saavad endale lubada eelkõige ametite ja ministeeriumide allasutuste töötajad. Ministeeriumides töötab inimesi rohkem ja liigub ka raha vähem.
Ühes majandusministeeriumi allasutuses kehtis veel hiljuti tava, et vakantsete kohtade arvel said pea kõik töötajad iga kahe kuu tagant ühe kuupalga suuruse lisatasu.
Osa töötajaid sai aeg-ajalt preemiaid ka maailmapanga projektiraha arvel. Väliskomandeeringutes ja väliskoolitusel käisid põhiliselt asutuse juhtkond ja keeleoskajad alamad.
Allasutuse peadirektoril mobiiltelefoni kõnelimiiti ei olnud. Asedirektorile pandi siiski piirang 3000 krooni peale kuus, kuna tema kippus tööajal oma erafirma asju ajama. Autode jaoks sai kumbki ülemus bensiini 500 liitrit kuus.
Avarad lisateenimise võimalused avanevad riigiettevõtete haldusnõukogudes olevatele riigiametnikele. Peale nõukogu liikmetasu on ettevõtted määranud ka preemiaid, andnud odavalt rendile ametiautosid või kinkinud mobiiltelefone. Kusjuures auto on antud vormiliselt kasutada mitte ametnikule personaalselt, vaid riigiasutusele. Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma ütleb, et pärast riigiettevõtte äriregistrisse kandmist ei tohi ettevõtte oma vara riigiasutustele kasutada anda.
Hetkel kuum
Avaliku teenistuse seadus näeb ette iga-aastase puhkuse puhul ühe kuu ametipalga suuruse hüvituse. «Justiitsministeeriumis seda igatahes eelmisel suvel ei makstud,» naerab justiitsministeeriumist advokaadibüroosse siirdunud advokaat Villu Kõve. Ta kinnitab, et ei tundnud omal nahal ühtegi avaliku teenistuse seadusest tulenenud hüvet.
Rahandusministeeriumi riikidevaheliste makselepingute talituse 27aastane juhataja Evelin Krõlov teeb riigitööd neljandat aastat. «Mina karjäärinaine ei ole,» kinnitab ta. Samas oleks tema sõnul rahandusministeeriumi spetsialiste suhteliselt raske ja mõttetu vallandada, sest iga valdkonna kohta on ministeeriumis tihti vaid üks spetsialist.
Ametiga kaasnevatest hüvedest ja oma palgast rääkides ilmub Krõlovi näole piinlik naeratus. «Palk võiks alati suurem olla,» puikleb ta vastusest kõrvale.
Preemiaid saab ministeeriumis kord aastas vabariigi aastapäeval, lisab Krõlov. Erinevalt justiitsministeeriumist jagati rahandusministeeriumis eelmisel aastal puhkusepreemiat.
Evelin Krõlov käib väliskomandeeringus kord aastas. «OECD maksualased õppereisid,» selgitab ta. Hiljuti valmis ministeeriumihoone jõusaal. Kusagil pidi asuma puhkekodu, aga Krõlov seda täpselt ei tea, on vaid kuulnud vanematelt olijatelt.
«Moodsa riigi põhimõte on see, et inimene seotakse riigi teenistusega, aga mitte ametikohaga,» selgitab justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Heiki Loot vahet Eesti ja Euroopa riikide vahel.
Avaliku teenistuse seaduses muutub tema sõnul töölt vabastamise osa. Kui riigiametnik pole nõus uue ametikohaga, mis senise vastu pakutakse, siis lahkumise korral ta enam nii suuri hüvitusi ei saa. «Ta saab minimaalse, mis on ette nähtud tööseaduse alusel,» kinnitab Loot.
Majandusminister Jaak Leimann vastab ajakirjaniku ametnike hüvesid puudutavale küsimusele, et ehkki tal on avaliku teenistuse seadus laua peal, pole ta jõudnud selle sisuga tutvuda. Seetõttu tulevad talle ajakirjaniku ette loetud hüved üllatusena. Ta nimetab endale ainsaks ametiga kaasnenud hüveks ministri ametiautot.
Samas kinnitab Leimann, et kavatseb piirata majandusministeeriumi ametnike mobiiltelefonide kasutamist. «Minu arvates pole isegi ministri amet selline, mis vajaks mobiilkõnedega pidevat tulekahju kustutamist,» kinnitab Leimann.
Majandusminister nõustub, et riigitöötajate koondamine teeb talle muret. Selleks et parematele spetsialistidele paremat palka maksta, tuleb sel aastal koondada eelkõige teenindavat personali. «Mul on need numbrid peas ka majandusministeeriumi kohta, aga ma ei ütle, ei taha pingeid,» teatab minister ettevaatlikult. Ja lisab järeleandlikult: «Peab ikka olema selliseid elavaid entsüklopeediaid, kes pikalt on olnud riigitööl!»
Leimann ei pea riigitööga kaasnevaid sotsiaalseid tagatisi kõige olulisemaks riigitöö tõmbenumbriks. «Põhiline motivaator riigitööl peaks olema arenemis- ja õppimisvõimalused, mida erafirmades pole võimalik saada,» kinnitab Leimann.
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
Kuuleme hüüatusi: “Hulluks läksite või?!?!”
Vaata järele ka videos!
Kuuleme hüüatusi: “Hulluks läksite või?!?!”
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele