«Ma ei välista, et väärtpaberiinspektsioon alustab tegevust Eesti Panga juures,» ütles Eesti Panga president Vahur Kraft. Tema sõnul eeldab inspektsiooni ületoomine eelnevat arutelu ja kõigi väärtpaberitega seotud osapoolte üksmeelt.
«Kui kõik on arusaamisel, et nii on parem, siis on ületoomine võimalik,» lausus Kraft. Ta möönis, et Eesti Pank hindab kõrgelt sõltumatuse printsiipi ning välisinvesteeringute sissevoolu kindlustamiseks peab ka väärtpaberiinspektsioon olema sõltumatu.
Praegu allub väärtpaberiinspektsioon vastavalt seadusele rahandusministeeriumile. Ministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali ütles, et väärtpaberijärelevalve viimist Eesti Panka tuleb eelnevalt tõsiselt kaaluda. Tema sõnul on näiteks Skandinaavias kasutusel üldine finantsjärelevalve, mis hõlmab nii väärtpaberi-, pangandus- kui ka kindlustusjärelevalve.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna börsi tegevdirektori Helo Meigase sõnul toimub 80% väärtpaberitehingutest pankade kaudu ning sellest tulenevalt peab suurem osa järelevalvest keskenduma neile tehingutele. Ka on Eesti Panga pangainspektsioonil pikaajaline kogemus ja teadmised järelevalve alal tegutsemiseks, ütles Meigas.
Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi juhataja Martti Kuldma ütles, et Eesti Panga edukat järelevalvekogemust näitab see, et panganduses pole skandaale olnud. Väärtpaberiturul seevastu on skandaale ridamisi, ent midagi pole tänini suudetud tõestada, märkis ta. Kuldma sõnul kasvaks keskpangas väärtpaberijärelevalve efektiivsus, kuna pangajärelevalve on end vägagi õigustanud.
Väärtpaberiameti peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobson keeldus kommenteerimast inspektsiooni üleviimist keskpanka. Tema sõnul ei saa inspektsiooni probleeme lahendada enne, kuni ametis pole uus peadirektor.