Varimajandus ohustab riigi stabiilsust

Varimajandusele osutatakse kõikides riikides üha suuremat tähelepanu. Varimajanduse eksisteerimise põhjustena tuuakse maksude suurust ja kasvu, riikliku reguleerimise ja kontrolli puudulikkust majandustegevuse üle, kuid ka moraali ja eetika vääratusi.

Varimajanduse uurimiseks kasutatakse selliseid näitajaid nagu maksude suurust, riikliku administratiivaparaadi suhet elanikkonna tööhõivesse, sotsiaalvajadusteks minevate väljamaksete suhet rahvuslikku koguprodukti. Nendest näitajatest lähtuvad varimajanduse mastaabi hinnangud riikide järgi võetuna on erinevad ja vastukäivad.

Arenenud riikides mõõdetakse varimajanduse osatähtsust suhtega rahvuslikku koguprodukti (see oli USAs kuni 20%, Inglismaal kuni 7% jne). Meie vabariigis arvatakse varimajanduse osatähtsuseks kuni 30% rahvuslikust koguproduktist.

Varimajanduse hindamisel kasutatakse mitmeid meetodeid, mis on tinglikult jaotatud kahte gruppi: mikromeetodid ehk otsesed ja makromeetodid ehk kaudsed meetodid. Esimese grupi hulka arvatakse elanike valikuline küsitlemine ja ekspertide hinnang, maksuraamatute kirjete analüüs. Teise gruppi arvatakse ametlike statistiliste näitajate erinevuste analüüs, kõrvutades mitmesuguseid vastastikku seoses olevaid näitajaid, nagu registreeritud tulude ja kulude näitajaid, elanikkonna hõivatuse näitajad, sularaha vajaduse, rahaliste operatsioonide analüüs jne.

Viimasel ajal kasutatakse varimajandusele hinnangu andmiseks monetaarset meetodit, mis on kasutusel arenenud riikides ja rajatud sularaha nõudluse analüüsile. Sularaha nõudluse analüüsimisel võrreldakse sularaha nõudluse suhet hoiuste üldisesse mahtu või hoiuste ja raha üldisesse summasse.

Peale selle kasutatakse varimajanduse hindamiseks struktuurimeetodit, mis on rajatud infole varimajanduse suuruse kohta mitmesugustes tootmissfäärides või tootmisharudes.

Varimajanduse suuruse kohta antakse hinnang, kaaludes tema suurust eraldi võetud sektoris nende sektorite osatähtsusega rahvuslikus koguproduktis.

Märgitakse, et varimajanduse suuruse hindamine eraldi võetud majandusharude järgi annab täpsemad tulemused kui hinnang kogu majanduse kohta terviku- na.

Uurimisele võetakse järgmised tegurid: maksustamise tase, eetilised suhted maksude tasumisse, riikliku reguleerimise tase (administratiivteenistuses töötavate inimeste arv suhtena üldisest töötajate arvust), tööhõive tase (töötavate meeste arv protsentides kogu elanikkonnast), töönädala kestus, välismaalt värvatud töötajate arv protsentides hõivatute üldarvust.

Varimajandus raskendab majanduse juhtimist ja reguleerimist.

Varimajandus annab tunda ka maksusüsteemile, vähenevad maksude laekumised ja riigieelarve tulud.

Suurt mõju avaldab varimajandus raharinglusele, samuti sotsiaalsfäärile. Varimajanduse kasv tekitas 1970. aastate lõpus statistilise illusiooni selliste näitajate suhtes nagu majanduse kasv, tööhõive, õigustamatu optimismi majanduspoliitika suhtes, mis viis majanduse kasvu langusele.