Tuleval aastal hakkavad kehtima sealihatollid

Ants Käärma ütles, et ka sealiha tollimaksu kehtestamist hakkab valitsus väga tõsiselt kaaluma. «Leimanni (Jaak Leimann -- toim.) komisjon leidis, et me peaks hakkama harjutama tollisüsteemi sisseviimist tollimaksu kogumise mõttes,» ütles Käärma.

Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich kinnitas, et Reformierakond jääb seisukohale, et Eesti ei vaja impordikitsendusi. «Maksimaalne kompromiss, millele minna, on see, et Eestil on tollitariifide seadus, aga kõikide kaupade osas on fikseeritud tollilagi null protsenti,» sõnas Kranich.

«Kui võetakse vastu seadus, kus mingite kaupade suhtes säilitatakse nullist kõrgemad tollilaed, oleme selle vastu,» ütles Kranich. «Praegu baseerub kõik ainult usaldusel valitsuse vastu, kes väidab, et toll kehtestatakse vaid sealiha kohta. Paraku on usaldus selle valitsuse vastu muutunud järjest nõrgemaks.»

Opositsiooniparteid kritiseerivad tollitariifide seadust, kuna see jätab tollide kehtestamise valitsuse otsustada. Ants Käärma väitis, et kõikides arenenud riikides, kus on tollisüsteem, on see täitevvõimu otsustada. «Olukord kaubaturul muutub pidevalt ja teinekord on päeva jooksul vaja otsustada, kas tollimaks kehtestada, tõsta või langetada,» sõnas Käärma.

«Niipalju, kui oleme teiste riikide käitumist uurinud, ühel või teisel viisil on see otsustamine jäetud valitsuse pädevusse,» lisas ka välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre. «Tollimaksud on teist liiki maksud kui siseriiklikud, tollimaksud on rahvusvaheliste kokkulepete küsimus.»

«Riikide arv ja kaubakäive, mille suhtes need tariifid saaks kehtestada, jääb pisikeseks,» ütles Koonderakonna liige Endel Lippmaa. «Seda tuleb 5% Eesti kaubakäibest,» lisas ta.

Lippmaa rääkis, et tollitariifide vajalikkus on kirjas ka Euroopa lepingus, Euroopa komisjoni Valges Raamatus, valitsuse tööplaanis ja vastustes Euroopa Liidule.

Ants Käärma sõnul tooks sealiha tollimaksu kehtestamine kaasa 1,5--2% toidukaupade hinnatõusu, enam tõuseks vaid sealiha hind. Hinnatõusu arvestamisel on agraarökonoomika instituut eeldanud, et umbes pool sealihast tuuakse Eestisse sisse.

Tollilagede määratlemine on üks eeltingimusi Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO), põhjendas Priit Kolbre vajadust võtta vastu tollitariifide seadus. Kolbre sõnul on seaduses kirja pandud tollilagede aluseks WTO riikide keskmiselt rakendatavad tariifid. Tollitariifide lae määramisel on Kolbre sõnul lähtutud suuremast iseotsustusõigusest.