• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kakluse kaks kaotajat

    Istub Olari Taal oma kabine-tis ja muheleb rahulolevalt. Hannes Tamjärv näeb Vabaduse väljaku äärsel Tallinna Panga majal Hansapanga silti. Malle Eenmaa hõõrub käsi -- ometi kord ei ole see Maapank, keda avalikkus hekseldab.
    Äripäeva arvates on pankadevahelises sõjas kaks kaotajat -- kaklejad ise. Tallinna Panga ja Ühispanga nägelemine on vesi eelkõige teiste pankade veskitele. Sealtkandist olid pärit ka nädalatagused esimesed mõistaandmised ühe panga makseraskustest. Õli valatakse ikka sellesse tulle, mis konkurente kõrvetab.
    Tallinna Panga viga tundub olevat omanike ja juhtimise liiga lähedane seos. Pangale hakkab kätte maksma see, et panga nõukogu esimehest Guido Sammelseljast sõltub tegevjuhtimises liiga palju. Vastutust ei jagata teiste meeskonna liikmetega.
    Ühispank on pikemat aega teistel pankadel pinnuks silmas -- praktiliselt tühjalt kohalt alustanust on saanud võimas tegutseja, kes on riigilt endale napsanud mitmeid soodustusi. Nende kapis on 70% riigieelarvest ja Tallinna kontsernikonto, mis seonduvad vastavalt Agu Lellepi ja Robert Lepiksoni aktsiaostudega. Kui Hansa-, Hoiu-, Tallinna ja Forekspanka peetakse enam-vähem ühelaadseteks rahaasutusteks, siis Ühispank jääb sellest seltskonnast kõrvale. Pank, kus ei maksa niivõrd raha, kui suhted. Kui mujal meelitatakse kliente ettevõtetele tehtavate soodustustega, siis Ühispank on oma panuse pannud juhtidele. Säherdune taktika on küllalt levinud Venemaal.
    Veel läinud aasta keskel oli Hansapanga käes peaaegu pool Tallinna turust. Tallinna Panga turuosa nii juriidiliste kui üksikisikute hoiuste osas oli Ühispangast ligi kaks korda suurem. Üksikisikute hoiuste turuliider oli Hoiupank. Aktiivselt ettevõttehoiuste turule trügiva Ühispanga jaoks oli Hansapank liiga suur suutäis. Mitte aga Tallinna Pank.
    Teisest küljest -- turul olijad seal väga hea meelega teisi tegijaid näha ei tahaks ja teiste pankade jaoks oli uue üritaja tulek loomulikult liiast.
    Panga jaoks on üks kiiremaid kasvamisvõimalusi saada enda haldusse riigi raha. Ühispank selle võimaluse sai. Ometi on see võrreldav näpu kuradile andmisega, kus mingil ajal terve käsi läheb ja tagasitulev löök siis ka rusikajagu suurem on. Esimese tagasilöögi oma riigisõbraliku poliitikaga on Ühispank avalikkuse ees saanud.
    Toimetuse arvates on kõige üllatavam see, et kisklemine vastupidiselt paljutsiteeritud heale pangandustavale siiski avalikkuse ees lahti läks. Kummaltki poolt ei olnud teadlikku tegutsemist, pigem iseloomustab kogu situatsiooni enesevalitsemise puudumine. Olgu see siis pangajuhi enda iseloomust või meeskonna survest tingitud.
    Edaspidine elu läheb tõe-näoliselt seda rada, et eile õhtul järjekordselt kokku lepitud näiline ajutine vaherahu ei pruugi tähendada täieliku leppimise saavutamist.
    Tahtmatult või mitte, aga niidiotsad on ajakirjandusele pihku visatud. Mõne aja möödudes kipub pall jälle tasapisi veerema ja pangahärradele jalgu jääma.
    Kliendid vaatavad mitmepäevaseid mudaga loopimisi ja vahepealseid lubaduste jagamisi pealt ja marsivad oma rahaga kindluse mõttes mõnesse soliidsemasse panka.
    Kogu pikalt vindunud kemplemine on saanud teistele pankadele tõsiseks õppetunniks. Võib arvata, et naljalt niipea Eesti ajakirjandusele sarnast lõbu ja töörõõmu nagu viimastel päevadel ei pakuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.