Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odava arstiabi andmine on haiglatele vastukarva

    Eelmise aasta oktoobris tollase sotsiaalminister Toomas Vilosiuse poolt välja antud määrus muutis ära korra, mille järgi Eestis haiglaravile või polikliinikusse sattunud välismaalane pidi ravi eest maksma viis korda rohkem kui Eesti elanik.
    Näiteks kui Soome kodaniku jalaluumurru kolmepäevane ravi Mustamäe haiglas läks hinnakirja järgi maksma 1232 krooni, siis möödunud sügiseni tuli selle eest maksta viis korda kõrgemat hinda, seega 6160 krooni. Nüüd maksab soomlane 1232 krooni, nagu hinnakirjas on ette nähtud.
    Mustamäe haiglas on peaarst Teet Lainevee sõnul aastas haiglaravil sadakond välismaalast, ambulatoorset ravi vajab nelisada inimest. Enamik on soomlased traumade ja mürgistustega, küllaltki palju on venelasi, rootslasi ja sakslasi. Kokku on haiglas ravi saanud üle 30 riigi kodaniku.
    Tallinna keskhaiglasse satub välismaalasi harvem, kuus keskmiselt 1--2 haiglaravile ja kümmekond vajab ambulatoorset ravi. Keskhaiglas moodustab välismaalastele osutatud arstiabi alla ühe protsendi käibest, seega olulist rahalist kahju viiekordse hinnamäära äramuutmine ei tekitanud.
    «See on sotsiaalse ebaõigluse küsimus -- meie inimesed välismaal maksavad ravi eest täishinnaga sealse hinnakirja järgi,» selgitas keskhaigla peaarst Andres Mäesalu. Kuna Eestis osutatakse teenust alla omahinna, on ravi välismaalaste jaoks siin liiga odav, leidis ta. Samas ravi tase ja seadmed on juba samal tasemel kui näiteks Soomes. Mäesalu hinnangul on vaja raviteenustele kehtestada kiiresti õiged hinnad ja alles siis kehtestada kõigile ühtne määr.
    Välismaalased maksavad ravi eest sularahas ja koefitsiendist tekkinud varasem hinnavahe jäi raviasutusele. Selle arvel sai haigla katta nende inimeste ravi, kelle eest keegi ei maksnud.
    Pealegi ei maksa välismaalased kuigi meelsasti. «Kes kohe maksis, see maksis. Hiljem ei saanud midagi nende käest,» kirjeldas eelmisel aastal valitsenud olukorda keskhaiglas peaarst Andres Mäesalu.
    1995. aastal oli välismaalaste võlg Mustamäe haiglale 370 000 krooni, 1996. aastal 170 000 krooni. Haigla ülemarsti Teet Lainevee sõnul on viimasel ajal hakatud ravi eest paremini tasuma. Ta lisas, et välismaalased õnneks ei kuritarvita odavat ravi, vaid satuvad tavaliselt haiglasse õnnetusjuhtumi tõttu.
    Tallinna kiirabi peaarst Aleksander Moistus sõnas, et märtsist muutus välismaalastele odavamaks ka kiirabi väljakutse. Varem pidid nad väljakutse eest maksma 180 krooni korrutatuna viiega, seega 900 krooni, nüüd maksab väljakutse 200 krooni kõigile, kel pole lepingut Eesti haigekassaga. Läti, Leedu ja Rootsiga on Eesti sõlminud vastastikuse vältimatu abi osutamise lepingu ja sel juhul tasub vältimatu arstiabi eest inimese elukohariigi haigekassa.
    Tallinna kiirabi osutab kuus arstiabi keskmiselt viiele välismaalasele.
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Apple, Amazon ja Alphabet jooksid tulemustega lati alt läbi
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.