Odava arstiabi andmine on haiglatele vastukarva

Tallinna keskhaiglasse satub välismaalasi harvem, kuus keskmiselt 1--2 haiglaravile ja kümmekond vajab ambulatoorset ravi. Keskhaiglas moodustab välismaalastele osutatud arstiabi alla ühe protsendi käibest, seega olulist rahalist kahju viiekordse hinnamäära äramuutmine ei tekitanud.

«See on sotsiaalse ebaõigluse küsimus -- meie inimesed välismaal maksavad ravi eest täishinnaga sealse hinnakirja järgi,» selgitas keskhaigla peaarst Andres Mäesalu. Kuna Eestis osutatakse teenust alla omahinna, on ravi välismaalaste jaoks siin liiga odav, leidis ta. Samas ravi tase ja seadmed on juba samal tasemel kui näiteks Soomes. Mäesalu hinnangul on vaja raviteenustele kehtestada kiiresti õiged hinnad ja alles siis kehtestada kõigile ühtne määr.

Välismaalased maksavad ravi eest sularahas ja koefitsiendist tekkinud varasem hinnavahe jäi raviasutusele. Selle arvel sai haigla katta nende inimeste ravi, kelle eest keegi ei maksnud.

Pealegi ei maksa välismaalased kuigi meelsasti. «Kes kohe maksis, see maksis. Hiljem ei saanud midagi nende käest,» kirjeldas eelmisel aastal valitsenud olukorda keskhaiglas peaarst Andres Mäesalu.

1995. aastal oli välismaalaste võlg Mustamäe haiglale 370 000 krooni, 1996. aastal 170 000 krooni. Haigla ülemarsti Teet Lainevee sõnul on viimasel ajal hakatud ravi eest paremini tasuma. Ta lisas, et välismaalased õnneks ei kuritarvita odavat ravi, vaid satuvad tavaliselt haiglasse õnnetusjuhtumi tõttu.

Tallinna kiirabi peaarst Aleksander Moistus sõnas, et märtsist muutus välismaalastele odavamaks ka kiirabi väljakutse. Varem pidid nad väljakutse eest maksma 180 krooni korrutatuna viiega, seega 900 krooni, nüüd maksab väljakutse 200 krooni kõigile, kel pole lepingut Eesti haigekassaga. Läti, Leedu ja Rootsiga on Eesti sõlminud vastastikuse vältimatu abi osutamise lepingu ja sel juhul tasub vältimatu arstiabi eest inimese elukohariigi haigekassa.

Tallinna kiirabi osutab kuus arstiabi keskmiselt viiele välismaalasele.