• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odava arstiabi andmine on haiglatele vastukarva

    Eelmise aasta oktoobris tollase sotsiaalminister Toomas Vilosiuse poolt välja antud määrus muutis ära korra, mille järgi Eestis haiglaravile või polikliinikusse sattunud välismaalane pidi ravi eest maksma viis korda rohkem kui Eesti elanik.
    Näiteks kui Soome kodaniku jalaluumurru kolmepäevane ravi Mustamäe haiglas läks hinnakirja järgi maksma 1232 krooni, siis möödunud sügiseni tuli selle eest maksta viis korda kõrgemat hinda, seega 6160 krooni. Nüüd maksab soomlane 1232 krooni, nagu hinnakirjas on ette nähtud.
    Mustamäe haiglas on peaarst Teet Lainevee sõnul aastas haiglaravil sadakond välismaalast, ambulatoorset ravi vajab nelisada inimest. Enamik on soomlased traumade ja mürgistustega, küllaltki palju on venelasi, rootslasi ja sakslasi. Kokku on haiglas ravi saanud üle 30 riigi kodaniku.
    Tallinna keskhaiglasse satub välismaalasi harvem, kuus keskmiselt 1--2 haiglaravile ja kümmekond vajab ambulatoorset ravi. Keskhaiglas moodustab välismaalastele osutatud arstiabi alla ühe protsendi käibest, seega olulist rahalist kahju viiekordse hinnamäära äramuutmine ei tekitanud.
    «See on sotsiaalse ebaõigluse küsimus -- meie inimesed välismaal maksavad ravi eest täishinnaga sealse hinnakirja järgi,» selgitas keskhaigla peaarst Andres Mäesalu. Kuna Eestis osutatakse teenust alla omahinna, on ravi välismaalaste jaoks siin liiga odav, leidis ta. Samas ravi tase ja seadmed on juba samal tasemel kui näiteks Soomes. Mäesalu hinnangul on vaja raviteenustele kehtestada kiiresti õiged hinnad ja alles siis kehtestada kõigile ühtne määr.
    Välismaalased maksavad ravi eest sularahas ja koefitsiendist tekkinud varasem hinnavahe jäi raviasutusele. Selle arvel sai haigla katta nende inimeste ravi, kelle eest keegi ei maksnud.
    Pealegi ei maksa välismaalased kuigi meelsasti. «Kes kohe maksis, see maksis. Hiljem ei saanud midagi nende käest,» kirjeldas eelmisel aastal valitsenud olukorda keskhaiglas peaarst Andres Mäesalu.
    1995. aastal oli välismaalaste võlg Mustamäe haiglale 370 000 krooni, 1996. aastal 170 000 krooni. Haigla ülemarsti Teet Lainevee sõnul on viimasel ajal hakatud ravi eest paremini tasuma. Ta lisas, et välismaalased õnneks ei kuritarvita odavat ravi, vaid satuvad tavaliselt haiglasse õnnetusjuhtumi tõttu.
    Tallinna kiirabi peaarst Aleksander Moistus sõnas, et märtsist muutus välismaalastele odavamaks ka kiirabi väljakutse. Varem pidid nad väljakutse eest maksma 180 krooni korrutatuna viiega, seega 900 krooni, nüüd maksab väljakutse 200 krooni kõigile, kel pole lepingut Eesti haigekassaga. Läti, Leedu ja Rootsiga on Eesti sõlminud vastastikuse vältimatu abi osutamise lepingu ja sel juhul tasub vältimatu arstiabi eest inimese elukohariigi haigekassa.
    Tallinna kiirabi osutab kuus arstiabi keskmiselt viiele välismaalasele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Uus Saksa valgusfoori võimuliit rajatakse vastuolulistele plaanidele
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.