Riikide lõikes hindavad hinna-kvaliteedi suhet halvaks majutuses lätlased ja leedulased, rahvusvahelises transpordis Norra, Taani ja Ida-Euroopa maade turistid, kohalikus transpordis ja reisifirmade teeninduses Inglismaa ja Ida-Euroopa turistid ning vaba aja veetmise võimalustes sakslased ja lätlased. Väga heaks hindavad väliskülastajad hinna-kvaliteedi suhet toitlustuse ja toiduainete osas.

Reisibüroo Reisiekspert tegevdirektori Sven Lõokese sõnul on paljudes Eesti hotellides hinnatase juba võrdne Helsingi ja Stockholmi hotellide hinnatasemega, kaugeltki mitte alati ei jõua aga Eesti hotellid Helsingi hotellidele järele teenuste kvaliteediga.

Lõokese sõnutsi on hotellide kõrge hinnatase tingitud sellest, et nii Tallinnas, Pärnus kui Saaremaal on suviti hotellikohtade nappus ning hotellidel on võimalik kõrget hinda küsida. Tema sõnutsi peaks uute hotellide turule tulemise ja konkurentsiga hinnad normaliseeruma. «Siis ei saa enam 60protsendilise täituvuse juures lubada endale 50protsendilist müügikatet,» märkis ta.

Eelmisel aastal Eestit külastanud välismaalastest hindas 30% oma Eesti reisi oodatust paremaks või palju paremaks. Oodatust halvemaks kujunes reis aga vähem kui kolmele protsendile väliskülastajatest, kelle seas oli keskmisest rohkem turiste Saksamaalt ja SRÜst. Peamised põhjused olid infrastruktuuri ja turismiinfo olukord ning viisade saamine.

Turismiameti turismiuuringute osakonna juhataja Kristel Rammo sõnul nimetati põhiliste infrastruktuuri puudustena teede kehva olukorda, viitade puudumist ning Tallinna liiklusskeemi. Viisaprobleemi pidasid Rammo sõnul kõige olulisemaks venelased ja soomlased, samas rootlased seda problemaatiliseks ei pidanud.

Umbes 60% kõikidest 1996. aastal Eestis käinud turistidest, sealhulgas ligi pool puhketuristidest, kavatseb juba sel aastal Eestisse tagasi tulla.