Hiiu Kaluri finantsdirektor Urmas Reimann märkis, et kontserni arengukava valmib lõplikult augustis ja alles siis saab täpsemalt rääkida, milliseks kujuneb Lehtma sadam tulevikus ning kui suuri investeeringuid ümberehitused nõuavad. Esialgsete plaanide kohaselt võiks Lehtma sadama kaudu hakata vedama peale kala ka puitu ja muid kaupu.
Hiiu Kaluri arengukava kohaselt rajatakse sadamasse ka laevaremondikompleks ja laiendatakse kala vastuvõtmise tingimusi. «Mõtleme vastu võttu ka teiste Eesti püüdjate kala ning seda töödelda,» selgitas Reimann. «Miks mitte vastu võtta ka ligidal püüdvate Rootsi ja Taani laevade püüki, eriti kui oma püügist võib puudu tulla.»
Kauaaegne Hiiumaa abimaavanem, praegune Emmaste vallavanem Kalev Kotkas ütles, et ta hoiab pöialt Lehtma sadama arengukavade teostumisele. Ta tõdes, et hiidlaste aastatagune hirm Hiiu Kaluri mandrilt pärit omanike ja nende plaanide ees on nüüdseks kadunud.
Selleks aastaks planeerib Hiiu Kalur korraliste investeeringutena üheksa miljonit krooni. Urmas Reimanni sõnul remonditakse selle raha eest kalalaevu ja töötlemisseadmeid. Kui ettevõtte arengukavasse jääb ka Lehtma sadama kala vastuvõtubaasi laiendamine ja selleks tarvilike külmutusseadmete paigaldamine, kasvavad tänavused investeeringud 15 miljoni krooni võrra.
Planeeritud kaheksa miljoni kroonisest kogukasumist on Hiiu Kalur teeninud nelja kuuga juba seitse miljonit krooni. Reimann ütles, et ilmselt vaadatakse firma kasumiprognoos lähiajal ümber.
Hiiu Kalur lõpetas eelmise aasta 4,8 miljoni kroonise kahjumiga, millest 3,2 miljonit oli tingitud ASi Dagotar eelnevate perioodide lootusetute võlgade mahakandmisest. Kontserni mullune käive oli 135 miljonit krooni. Tänavu tahavad ettevõtte juhid suurendada Hiiu Kaluri käivet 175 miljoni kroonini.
Hiiu Kaluri aktsiate kontrollpaki omandas eelmisel aastal AS Epeks. Kontserni kuuluvad kolm kalapüügi ja -töötlemisega seotud tütarettevõtet AS Dagotar, AS Dagofisk ja AS Dagomar. Hiiu Kalur annab tööd 530 inimesele.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.