Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 2. juuni 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Ehkki Rakvere lihakombinaat lõpetas esimese kvartali 7,87 miljoni kroonise kahjumiga oli ettevõte kvartali lõpu seisuga kasumiplaani graafikus, väitis kombinaadi finantsdirektor Teet Soorm.
Soorm ütles, et esimese kvartali kahjum oli 3,25 miljonit krooni planeeritust väiksem.
Rakvere lihakombinaadi esimese kvartali netokäive oli majandustegevusest 137,04 miljonit krooni. Käive kasvas võrreldes 1996. aasta esimese kvartaliga 22,9 miljonit krooni ehk 17 protsenti.
Käibekasv tuli peamiselt tootmismahu 14protsendilise kasvu ja hindade kolmeprotsendilise kasvu arvelt, ütles Soorm. Lihakombinaat valmistas esimeses kvartalis 3704 tonni valmistooteid ja 75 tonni pooltooteid.
Rakvere lihakombinaadi 1997. aasta planeeritud kasum on 12,3 miljonit krooni. BNS
Merita Panga spetsialisti hinnangul on Eesti pankadele antavate välismaiste laenude intressimäärade alanemisel ruumi.
«Eesti pangad on väga nupukad erinevaid vahendeid kasutama, et rahvusvahelistelt turgudelt kapitali saada,» märkis Merita Panga kapitaliturgude osakonna esimene aseesimees Matti Copeland. «Nad pole piirdunud ainult sündikaatlaenudega.»
Eesti pankadele antavate laenude kiiresti alanevad intressimäärad on normaalne nähtus areneval rahaturul, märkis Copeland. Praegu on siiski veel ruumi marginaali vähenemiseks, mis on Hoiupanga puhul lühikese ajaga langenud Libor+1,4 protsendilt Libor+0,75 protsendini, lisas ta.
«Minu arvates pole küllastumispunkti veel silmapiiril ja ma usun, et marginaalide vähenemine Eesti pankadele jätkub,» ütles Copeland. BNS
Täna tutvub valitsus esmakordselt peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni juhitud komisjoni väljatöötatud sotsiaalkindlustuse mudeli põhimõtetega.
Hansson ütles reedel, et sotsiaalkindlustuse mudel põhineb üldjoontes kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele. Tema juhitava komisjoni ettepanekul ja kolmepoolse kokkuleppe alusel muutub sotsiaalkindlustuse mudel mitmeosaliseks, tõstmata üldist maksukoormust.
Järgmisel aastal käivitatav kord põhineb riiklikul pensionikindlustusel, vabatahtlikul pensionikindlustusel ja kohustuslikul kogumisprintsiibil. Järgmisest aastast alates on kavas vabatahtliku pensionikindlustuse maksjatele anda tulumaksusoodustusi, kuid see vajab eraldi kokkulepet.
Tulevaste pensionäride pension hakkab sõltuma nende tänasest palgast, mis tähendab igaühe poolt makstava sotsiaalmaksu isikustamist.
Riigikogu peab uue korra kehtestamiseks vastu võtma kolm seaduseelnõud: sotsiaalmaksu, sotsiaalkindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu. BNS
Pankadevahelisel rahaturul oli üleöölaenude maht aprillis 3,28 miljardit krooni, mis on krooniaja suurim.
Eesti Panga andmetel on pankadevahelise üleöölaenuturu maht 1994. aasta algusega võrreldes kuuekordistunud. 1994. aasta lõpul oli üleööturulaenude maht 950 miljonit krooni, 1995. aasta lõpul 1,42 miljardit krooni ja 1996. aasta lõpul 2,12 miljardit krooni.
Selle aasta alguses tehingute maht vähenes, moodustades veebruaris 1,62 miljardit krooni. Märtsis tõusis üleööturu maht 2,27 miljardi kroonini ja jõudis aprillis rekordtasemeni. Mai lõpul on üleööturul analüütikute sõnul pärast kuu alguse tehinguid ja intressimäära kasvu valitsenud vaikus. BNS
Reisilaeva Vana Tallinn opereeriv TH Laevad ostis ära Helsingis firmale reklaami-, piletimüügi- ja agenditeenuseid osutanud Ramsinet OY aktsiad.
TH Laevad nimetas Ramsinet OY ümber TH Ferries OYks, teatas ASi TH Laevad turundusdirektor Kersti Uuemaa. Firma tegevdirektorina asus tööle TH Laevad juhataja Henn Ruubel.
TH Ferries OY tegevus Helsingis esialgu ei muutu, märkis Uuemaa.
Vana Tallinna turuosa Tallinn--Helsingi liinil on 17,9 protsenti. BNS
AS Tallinna Soojus loobus Tallinna linnakohtus pankrotiavaldusest Kopli Hoonete Halduse ME vastu, lähtudes 27. mail sõlmitud pooltevahelisest lepingust.
Pankrotihaldur Toomas Saaremaa ütles, et pankrotiavaldusest loobumine tuleneb Tallinna Soojuse ja Tallinna linnavalitse poolt võlgniku esindajaks delegeeritud Põhja-Tallinna valitsuse 27. mail sõlmitud lepingust.
«Lepingu kohaselt tasub Põhja-Tallinna valitsus nii Kopli Hoonete Halduse kui Kalamaja Kodu ME soojavõlad hiljemalt 1. augustiks,» ütles Saaremaa.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Lepp ütles, et sõlmitud lepe on hetkel kompromiss. Tema sõnul kaitseb linnaosa eelkõige elanike huve ja tasub pankroti vältimiseks soojavõla omavahenditest.
«Mõned planeeritud suuremahulised remonditööd lükkuvad lihtsalt edasi,» sõnas Lepp. BNS
Kindlustusselts ASA Kindlustus kavatseb pärast suunatud aktsiaemissiooni läbiviimist esitada juuli algul Tallinna väärtpaberibörsile avalduse põhinimekirjas noteerimiseks.
«Hansa Investments alustas ASA Kindlustuse aktsiate suunatud müüki erinevatele finantsinstitutsioonidele, mille tulemusel kujuneb aktsia turuhind,» ütles Hansa Investmentsi asedirektor Viktor Mahhov. «Sellele järgneb aktsiate avalik emissioon.»
Suunatud emissiooni ja aktsia hinna arvutustega on Mahhovi sõnul kavas valmis saada 23. juuniks. «Nädal või kaks pärast seda esitab ASA Kindlustus börsile avalduse noteerimiseks põhinimekirjas,» ütles Mahhov.
Avaliku emissiooni käigus emiteerib ASA Kindlustus 350 000 aktsiat nimiväärtusega kümme krooni.
Eesti suuruselt teine kahjukindlustusselts ASA Kindlustus prognoosib 1997. aasta kasumiks 18,8 miljonit krooni. Firma 1996. aasta auditeeritud käive oli 125 miljonit ja puhaskasum miljon krooni. BNS
Rahandusministeerium asub vastavalt eilseks laekunud ministeeriumite ettepanekutele tegema kokkuvõtlikku tuleva aasta riigieelarve projekti.
Laekunud ettepanekutest kokkuvõtete tegemine võtab aega vähemalt nädala, ütles rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver.
Liiveri hinnangul on tänavu eriti vähe võimalust eelarve tulusid ja kulusid ümber jagada. Tänavu on erinevalt möödunud aastast erinev ka eelarve menetlemise käik, kuna hiljuti jõustunud korra järgi peavad eelarveprojektiga enne valitsust tutvuma ka kantslerid.
Järgmise aasta riigieelarve projekti on Liiveri sõnul erinevalt senisest praktikast plaanis läbi arutada kõigi poliitiliste jõududega, ka opositsiooniga.
Riigieelarve protsess on Liiveri hinnagul võrdlemisi aeglane ja ligi kuuga graafikust maas.
Selle aasta riigieelarve projektis määratletud kontrollarvudele pidid ministeeriumid vastama esmaspäevaks, lõplik eelarveprojekt peab valmima 24. septembriks ning enne riigikokku minekut läbima vähemalt kaks lugemist valitsuses. BNS
Kroonilaenude kaalutud keskmine intress langes aprillis rekordmadalale, moodustades 11,22 protsenti.
Eesti kommertspankade poolt kuu jooksul ettevõtete ning eraisikutele antud keskmine intress langes Hansapanga andmetel aprilli jooksul 0,17 punkti.
Tänavu tervikuna on keskmine intress langenud 2,51 punkti. Intress langes aprillis kuuendat kuud järjest.
Hansapanga ökonomist Margus Kisel ütles, et intress võib langeda Saksa marga intresside tasemele, mis oli aprillis 10,93 protsenti. Kestva languse on põhjustanud Eestis toimuv intressisõda, sõnas ta.
Kiseli sõnul sõltub edaspidine intresside langus ka välismaalt saadavate krediitide suurusest.
Lühiajaliste kroonilaenude keskmine intress moodustas aprillis 9,33 protsenti ning pikaajaliste kroonilaenude keskmine intress 12,53 protsenti.
Lühiajaliste kroonilaenude intress langes kuu jooksul 1,83 protsentipunkti, jõudes rekordiliselt madalale. Pikaajaliste kroonilaenude intress tõusis aprillis 0,72 protsenti. Kiseli hinnangul on pikaajalise laenuintressi tõus kummaline. BNS
Hetkel kuum